Vene hävituslennukid tungisid oktoobris Eesti õhuruumi, katsetamaks Kellavere uut õhuseireradarit.
Esimese protestinoodi võinuks Eesti esitada mullu 8. oktoobril, kui Vene lahingulennuk kihutas Piirissaare juures kahe kilomeetri kaugusele üle piiri ja pöördus siis tagasi. Kuid tookord piirdus kõik piirivalve lakoonilise pressiteate ning Eesti diplomaatide ja Vene suursaadiku Konstantin Provalovi kohtumisega, kirjutab Postimees.
Üksik intsident muutus aga tõeliseks õhutüliks nädal-poolteist hiljem.
Kaliningradist Peterburi lendava Vene elektroonilise luure lennuki A-50 (analoog NATO AWACSile) kaks saatehävitajat sööstsid Hiiumaa juures sügavalt Eesti õhuruumi ja lendasid mööda rannikut paarsada kilomeetrit, kuni lahkusid sealt Kunda kandis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Postimeest konsulteerinud spetsialistide kinnitusel proovisid Vene sõjalennukid niiviisi Eesti võimekust kontrollida oma õhuruumi, eriti aga mullu aprillis Virumaal avatud Kellavere primaarradarit, mis ulatub nägema kuni 450 kilomeetri kaugusele ja mis on osa NATO ühisest õhuvaatluskilbist.
«Venelaste A-50 nägi kenasti ära, mis, kus ja kuidas reageeris meie territooriumil nende hävitajate sissetungi peale,» ütles üks allikatest. «See oleks tavaline luureoperatsioon, kuid hämmastav on Vene poole räigus, sest piltlikult öeldes lendasid nende hävitajad Toompea lossist ja Stenbocki majast kahe kilomeetri kauguselt mööda.»
Ärritunud Eesti võimud andsid mullu oktoobri lõpus Vene suursaadikule Tallinnas üle protestinoodi. Kolm kuud hiljem, tänavu veebruari alguses lükkas Moskva oma vastusnoodis kõik süüdistused tagasi. Praegu kaalub Eesti, kas ja millises sõnastuses esitada täiendav protestinoot.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul võib Vene lennukite oktoobrikuiseid lende Eesti kohal käsitleda ülimalt provokatiivse jõudemonstratsioonina.