Kunstiakadeemia kolimine võib nurjuda

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Enn Teimann ütles, et kunstikooli kolimisel endisesse Patarei vanglasse on kaks takistust. ?Esiteks on osa ruumidest endiselt kasutuses vanglate haiglana ja teiseks on meil kunstiakadeemiaga vaidlus, kes ruumid renoveerib,? lausus Teimann.

Praegu viibib Patareis sadakond haiget vangi ning enne kinnipeetavaile uue haigla ehitamist kunstiakadeemia Patareis tegutsema ei saa hakata. Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri Peeter Näksi sõnul võtab uue vanglahaigla rajamine aega vähemalt kaks aastat.

?Ainuüksi detailplaneeringu koostamiseks kulub vähemalt pool aastaks, lisaks läheb aega projekteerimishankele ja hoone ehitamisele,? märkis Näks. Ta lisas, et ministeeriumil on endiselt kava rajada vanglate haigla Viljandimaale Pärsti valda.

Justiitsministeeriumi kava rajada haigla Jämejala pargi kõrvale kukkus looduskaitsjate vastuseisu tõttu eelmisel aastal läbi.

Teimanni sõnul pole kunstiakadeemia rahul valitsuse korraldusega, mis näeb ette, et kunstiakadeemia tarbeks renoveerib Patarei ruumid RKAS, kelle omandusse Patarei hooned kuuluvad. ?Akadeemia aga tahab neid ruume ise renoveerida,? märkis Teimann. ?Seni pole meie vaidlus paigast nihkunud.? Samuti tahab akadeemia Patarei hooneid enda omandusse.

RKASi hinnangul läheks Patarei ruumide renoveerimine maksma 300?400 miljonit krooni, lisaks kuluks hoone ülalpidamiseks aastas kümneid miljoneid kroone.

Kunstiakadeemia rektori Ando Keskküla kinnitusel aga läheb kolimisprojekt koos ruumide remondiga maksma tunduvalt vähem ehk 180?200 miljonit krooni. Kolmandiku sellest maksaks akadeemia oma kinnisvara müügist, kolmandik tuleks riigieelarvest ning kolmandik Euroopa Liidu struktuurifondidest. ?Euroopast saaks raha siis, kui ka riik näitaks soovi seda projekti rahastada, praegu aga valitsuse selge tahe puudub,? märkis Keskküla.

Rektor lisas, et esialgu akadeemia Patareisse kolimise mõttele veel vett peale ei tõmba, kuid ruumiprobleemi lahendamiseks arendab kool edasi ka teist projekti ehk Tartu maanteel asuva praeguse peahoone ümberehitamist.

Merekindluseks ehitatud Patarei vangla ruumid on seni sellises seisukorras, nagu nad pärast vangide mujale kolimist 2002. aasta detsembris jäid. ?Tühjana ja kasutuseta seisvad ruumid käest ära ei lähe, sest katus on korralik ning ehitis võimas,? kinnitas Teimann.

Keskküla sõnul aga ähvardab oht, et Tallinn saab Tondi ja Rotermanni varemetele Patarei kasarmute näol veel ühed lisaks.