Ühistutes kõrvaldatakse petuskeemide abil raha

Põhja politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse ülemkomissar Rocco Ots ütles, et neile on laekunud arvukalt avaldusi korteriühistute elanikelt. Ühistute juhatuse liikmeid või raamatupidajat süüdistatakse kuni sadade tuhandete kroonide kontolt haihtumises.

Tihti on ühistu liikmed selleks aktiivselt soovi avaldanud liikme heauskselt esindajaks hääletanud. Petturitest juhid sõlmivad positsiooni ära kasutades fiktiivseid lepinguid ja arveid ning kasutavad raha ebaotstarbepäraselt. Ehkki Otsale on teada kümned sarnased juhtumid Põhja politseiprefektuurist, pole tema teada süüdimõistva otsuseni seni jõudnud mitte ükski. Koos tsiviilkohtusse ja prokuratuuri esitatud avaldustega võib korraga menetluses olla kümneid ja kogu Eesti peale sadu üksteisest väga vähe erinevaid kohtuasju.

Tallinna prokuratuuri juhtivprokuröri Martin Hirvoja sõnul tuleb kõiki selliseid juhtumeid vaadelda konkreetse kaasuse pinnalt. ?Kui raha liikumise skeem on selge ja saab tuvastada, et remonttööde teostamise asemel on selleks ette nähtud raha eest käidud Kanaari saartel puhkamas, läheb selline juhtum omastamise paragrahvi alla ja on suhteliselt hästi tõendatav,? lausus Hirvoja. Keerulisem on jälgi ajada juhtumite puhul, kus remonttöid on siiski teostatud, kuid vähem kui paberites näidatud mahus või turuhinnast oluliselt kallimalt.

Mees tegi majas liikmete nõusolekul iseenda alltöövõtjana igasuguseid lepingulisi töid. Näiteks selgus lepingutest, et muu hulgas oli majal parandatud katust ja asfalteeritud maja ümbruse teedes auke. Tegelikkuses vahetas mees heal juhul koridoride lampides katkiläinud elektripirnid uute vastu.

Allikad: Rando Tooming, Rocco Ots

Kristel Siitam-Nyiri, prokurör:

Ühistutel esineb tõepoolest hästi palju probleeme. Kõik ei ole seotud raha kantimisega. Samas jääb mitmeid kohtuasju kontrollitud faktide puudumisel algatamata. Meie revisjoni läbi viia ei saa. Prokuratuur pole abistav organ ja ilma tõenditeta kedagi süüdistada ei saa ? alusetu süüdistus on ka väga kole asi.

Marit Otsing, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees:

Keskmine ühistujuht on 54aastane keskeriharidusega eestlanna. Kas keskmise kurjategija tüüpkuvand? Ühistute liidu liikmeskonnas on käibel ütlus: korteriühistu juht ei tohi uut mütsigi osta. Eesti 7500 ühistujuhi hulgas võib kohata sulisid, kuid väär oleks väita, et 55% Eesti elanikkonnast on kuriteo ohvrid ning kõigi ühistute juhtkonnad on petturid.