Renoveerimise juures tasub lähtuda hoone vajadustest

Pärast kontseptsiooni paikapanemist tuleks määrata prioriteedid. Ehe näide on Tallinna ajaloolistes puiteeslinnades jätkuv plastakende pealetung. Plast kui odav, praktiline ja soodsa hinna tõttu paljudele kättesaadav olmematerjal soodustab pikemas perspektiivis lühinägelikkust. Plastakna abil lahendatakse hetkel tuule läbipuhumise probleem, kuid pikas perspektiivis tuleb selline valik kahjuks nii majale, inimestele, kes seal elavad, kui ka tervele ümbruskonnale kahjuks.

?Küsimuse võib püstitada nii, et kas näiteks on igasugustes tingimustes sobilik ja majanduslikult kasulik pakkuda külalistele toitu plastnõudelt? Selles ei ole midagi halba, kui ollakse piknikul või suvilas, aga kas käitume nii ka pulma või juubeli tähistamisel. Igal materjalil on oma kasutusotstarve ning ei maksaks pakkumisi valesti tõlgendada ja nende õnge minna,? tõi Elvisto näite.

Indrek Joala lausus, et positiivse näitena hakkab puitmajade kodudest kaduma üheksakümnendatel eelistatud nn kontoristiil. ?Kodud lähevad kodusemaks ning bürooarhitektuuril ja koduarhitektuuril osatakse juba vahet teha,? märkis Joala.

Tallinnas võib tänaseni silmata karikatuurseid pilte, kus 6?8 korteriga majades ei ole omanikud omavahel akende suhtes kokkuleppele jõudnud ja maja karjuvalt vastuoluline üldilme kogu tänavale tooni annab. Tavaliselt kehtib riikide pealinnades ikkagi ehitusjärelevalve ning nende ettekirjutusi ei peeta isikuvabaduse piiramiseks.

Elvisto soovitab maja akende küsimuse korteriomanike vahel kooskõlastada. Tänapäevaste tehases valmistatud plokkide kasutamine võib olla majanduslikult efektiivne, kuid ajalooliselt huvitavate korterite või piirkondade puhul see ei toimi. Pigem võib see viia piirkondade slummistumiseni. ?Vanal majal on kõik detailid, ka aknad ja uksed, tekkinud orgaaniliselt, loomulikul teel. Ei ole nii, et viskame ühe osa lihtsalt plokina, tervikuna välja, paneme teise asemele ja kõik on korras. Ei ole nii. Kaasaegse maja puhul võiks selline käitumine kõne alla tulla, vana hoone puhul kindlasti mitte. Selline sekkumine annab endast alati tunda,? hoiatas Elvisto.

Joala tunnistas, et hinnatundlikkus on tänapäeval siiski veel probleemiks ja osa tellijaid ei saa raha puudumisel endale sellist kodu lubada, nagu nad tegelikult tahaksid. ?Kuna käsitöö on siiski palju kallim kui tehasetoodang, siis kohtame paraku olukordi, kus inimene loobub originaaltööst, mis talle endale rohkem meeldib, odavama tehasetoodangu kasuks,? sõnas Joala.

Kui kõige rohkem hakkab välisel vaatlusel vana maja juures silma jõhker suhtumine detailidesse, siis sealt edasi ütleb hea tava, et kasutada tuleks originaalmaterjalidega sarnaseid anaeroobseid materjale tervikuna. Kampaania käigus värvitud majade fassaadid kooruvad tihtipeale juba mõne aasta möödudes, maja puitdetailidel võib täheldada niiskuse kogunemist.

Elvisto sõnul ei tähenda sobiv värv mitte ainult tooni, vaid tuleks olla nii tark, et värvi koostisesse ja toimesse veidi rohkem süveneda. Ta ei pea õigeks, et inimesed ostavad värvi kaubamärgi järgi. ?Värvi sobivuse määrab ikkagi selle konsistents ? toimeained, pigment, sidusained jne. Tuttava firmamärgi all tuuakse meile tihti odavat kaupa, mida müüjal on kerge müüa. Kui siia lisada veel kõlav nimi, ilus pakett koos maja pildiga, siis loomulikult ostetakse. Müüjale on see kasulik, kuid majale ei pruugi olla,? sõnas Elvisto.