Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erakondliku ehituse eksperiment kiratseb

    Kohalike omavalitsuste valimise eel käis Keskerakond ühe valmislubadusena välja ka elamuehitusprogrammi ?5000 eluaset Tallinnasse,? mille otsene eesmärk oli lahendada 2008. aastaks sundüürnike probleem.
    Tänaseks on Tallinna elamumajandusameti andmetel sundüürnike jaoks ehitatud või remonditud 1115 korterit, neist enam kui pooltes elab aga keegi teine. Sundüürnikele on üürile antud vaid 420 elamispinda. Ka uutes elamutes on sundüürnikke vaid kahel kolmandikul pindadel. Samas on ligi 4000 sundüürnike perekonda pannud ennast linnakorteri järjekorda.
    Edgar Savisaar märgib, et kõik korterid ei peagi sundüürnike kasutusse minema. ?5000 korteri programm täidab igal juhul oma eesmärki, hädasti eluruumi vajavate tallinlaste eluasemeprobleeme on viimastel aastatel jõudsalt lahendatud,? kommenteerib ta. ?Programmis on mõeldud ka teistele sihtgruppidele, kellel seaduse alusel on õigus linnalt korter saada.?
    Kaks aastat tagasi kaasati kava ettevalmistamisse näiliselt ka ehitus- ja kinnisvaraeksperte, kuid sisuline otsus oli juba enne komisjoni kokkutulekut tehtud. ?Materjalid olid valmis, komisjon võis ainult üht-teist soovitada,? ütleb komisjoni liige, Uus Maa Kinnisvara analüütik Ain Kivisaar. ?Reaalseid turu-uuringuid ja arvutusi polnud tehtud, programm koosnes sõnadest, mitte arvudest.?
    Praeguseks on programmi raames ehitatud üheksa maja ja kulutatud 200 miljonit krooni, veel neli korterelamut valmib sügiseks. Selleks aastaks on linna eelarves munitsipaalmajade ehitamiseks eraldatud 120 miljonit krooni, mis on vaid 50 miljonit vähem, kui plaanitakse kulutada lagunevate linnatänavate remondiks. Kokku peaks Tallinna linna maksumaksjad munitsipaalmajade ehitamiseks andma 900 miljonit krooni ning uued kodud peaksid programmis sõnastatud eesmärgi järgi saama just sundüürnikud.
    Samal ajal on Tallinn pannud maksumaksja õlule lisakoormuse ? paljud linna korterites elavad sundüürnikud on kroonilised võlglased. Linnale kuuluvate korterite elanike üürivõlg on 9,5 miljonit krooni, sellest kaheksa miljonit on võlgu just munitsipaalkorterite asukad. Viimase kahe aasta jooksul ehitatud elamute üürnikest on makseraskustes kolmandik ? 1. märtsi seisuga on nad linnale võlgu 363 000 krooni.
    Eesti Üürnike Ühenduse juhi Urve Paeorgi sõnul on munitsipaalmajade korterite üür sundüürnikele liiga kõrge. ?Ahjuküttega korter, kust nad tulevad, on ju kümme korda soodsam. Enamik sundüürnikke on pensionärid ja nad lihtsalt ei suuda maksta üüri 20 krooni ruutmeetrilt pluss kommunaalkulud,? räägib Paeorg.
    Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu juhatuse liikme Peeter Ploompuu hinnangul on ?5000 eluaset Tallinnasse? Keskerakonna propagandistlik programm, mida täita on väga raske. ?Omanike ja üürnike suhe on üks kümnele ning poliitikud on ära tabanud, kumba poolt on kasulikum toetada.?
    Ploompuu sõnul on ta saanud ka vihjeid, et kortereid ei jagata sihtotstarbeliselt. ?Nii on ka omanikel käed seotud ? linn justkui tegeleb probleemiga, aga tegelikult sundüürnikud majast välja ei lähe,? ütleb Ploompuu.
    Septembris Erika tänava munitsipaalmajja kolinud sundüürnik Lemme Krimm tunnistab, et jaksab vaevu üüri maksta. ?Algul olin ikka tõsistes raskustes, nüüd tulen kuidagi toime,? ütleb Krimm. 75ruutmeetrise läbi kahe korruse korteri üür on 1500 krooni, teist sama palju tuleb maksta kommunaalteenuste eest. Krimm elab korteris üksi. ?Mul on vaid üks lambipirn, telekat peaaegu ei vaata. Elekter on ainus asi, mille pealt saan natukenegi kokku hoida.?
    Krimmi sõnul ei oleks ta kunagi mõelnudki munitsipaalmajja kolimise peale, kui tal oleks olnud teine võimalus. ?Nägin seda kohe ette, et seda 20 krooni ruutmeetri eest ma maksta ei jõua. Kuid vastasel juhul oleksin pidanud kuuse alla minema.?
    Enne elas Krimm sundüürnikuna omanikule tagastatud majas 125ruutmeetrises korteris, kus maksis üüri 8 krooni ruutmeetrilt. ?Ma ei jaksanud seda maksta ja jäin võlgu. Lõpuks võttis omanik vee ka ära,? räägib Krimm.
    Eesti Üürnike Ühenduse aktiivse liikmena lubab Krimm võidelda selle eest, et munitsipaalmajja korteri saanud sundüürnikud selle hiljem ka erastada saaks. ?Ja mitte turuhinnaga, vaid sundüürnikele õiglase hinnaga. Ainult nii on võimalik ebaõiglus likvideerida,? rõhutab Krimm.
    Tallinna elamumajandusameti osakonna juhataja Priit Pärtelpoja sõnul on programm ?5000 eluaset Tallinnasse? õnnestunud ning täidab oma eesmärki.
    ?Tõsi, oleme ehitanud vähem kui programm ette näeb, aga see sõltub eelarvest. Tänu sellele paberile saame aga iga aasta põhjendada, miks just nii palju on vaja elamuehituseks raha eraldada,? ütleb Pärtelpoeg. ?Eesmärk on endiselt sama ? lahendada sundüürnike probleem.?
    Tema sõnul on põhjendatud ka see, et sundüürnikke elab nende tarvis ehitatud korterites alla poole.
    ?Meil on ka teisi eluruume vajavaid isikuid ? lastekodulapsed, endised vangid, muul viisil elu hammasrataste vahele jäänud,? loetleb ta. ?Ka nemad tuleb kuhugi majutada.? Uutesse majadesse on tema kinnitusel siiski valdavalt majutatud just sundüürnikke.
    Pärtelpoeg tunnistab ka probleemi võlglastega. ?Ma ei ütleks, et üür on liiga kõrge. Pigem on linnal üüriliste distsiplineerimisel veel palju õppida.?
    Tema sõnul laheneb peagi probleem, kuhu kroonilised võlglased panna ? tänavu peaks valmima vaestemaja.
    Munitsipaalmaja Narva mnt 156/6
    - korterite arv ... 54- sh üürile antud sundüürnikele ... 23- eluruumi m2 maksumus, kr ... 9240- üürivõlg, kr ... 35 508
    Munitsipaalmaja Erika 9
    - korterite arv ... 120- sh üürile antud sundüürnikele ... 84- eluruumi m2 maksumus, kr ... 8900- üürivõlg, kr ... 139 172
    Munitsipaalmaja Erika 13
    - korterite arv ... 41- sh üürile antud sundüürnikele ... 30- eluruumi m2 maksumus, kr ... 9600- üürivõlg, kr ... 31 041
    Munitsipaalmaja Alvari 37
    - korterite arv ... 44- sh üürile antud sundüürnikele ... 34- eluruumi m2 maksumus, kr ... 9500- üürivõlg, kr ... 66 283
    Munitsipaalmaja Pae 48
    - korterite arv ... 24- sh üürile antud sundüürnikele ... 20- eluruumi m2 maksumus, kr ... 9740- üürivõlg, kr ... 23 930
    Munitsipaalmaja Männiku tee 96 ja 98
    - korterite arv ... 127- eluruumi m2 maksumus, kr ... ca 10 000- majad on valmimisel
    Munitsipaalmaja Alasi 4
    - korterite arv ... 16- eluruumi m2 maksumus, kr ... ca 10 000- maja on valmimisel
    Munitsipaalmaja Alasi 6
    - korterite arv ... 20- eluruumi m2 maksumus, kr ... ca 10 000- maja on valmimisel
    Munitsipaalmaja Vilde tee 94
    - korterite arv ... 89- sh üürile antud sundüürnikele ... 10- eluruumi m2 maksumus, kr ... 7360- üürivõlg, kr ... andmed puuduvad
    Munitsipaalmaja Maleva 2a
    - korterite arv ... 48- sh üürile antud sundüürnikele ... 29- eluruumi m2 maksumus, kr ... 9960- üürivõlg, kr ... 67 484
    Munitsipaalmaja Endla 12
    - korterite arv ... 51- sh üürile antud sundüürnikele ... 43- 21 korterit veel majutamata- eluruumi m2 maksumus, kr ... 8100- üürivõlg, kr ... andmed puuduvad
    Munitsipaalmaja Loometsa 6
    - korterite arv ... 98- sh üürile antud sundüürnikele ... 63- 21 korterit veel majutamata- eluruumi m2 maksumus, kr ... 9460- üürivõlg, kr ... andmed puuduvad
  • Hetkel kuum
Toomas Kiho: mõelgem ka sellele, kas Nõmmest või Lasnamäest võiks saada eraldi omavalitsus
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tehnoloogiasektori vedamisel tõusid kõik USA aktsiaindeksid märgatavalt
Wall Street lõpetas neljapäeva rohelises: kui S&P 500 kerkis +0,91% ja Dow 30 tõusis +0,85%, siis tehnoloogiaindeks Nasdaq edenes koguni +1,51%, seejuures vedasid tõusu tehnoloogiaettevõtete lubadused tehisintellektile veelgi suuremaid panuseid teha.
Wall Street lõpetas neljapäeva rohelises: kui S&P 500 kerkis +0,91% ja Dow 30 tõusis +0,85%, siis tehnoloogiaindeks Nasdaq edenes koguni +1,51%, seejuures vedasid tõusu tehnoloogiaettevõtete lubadused tehisintellektile veelgi suuremaid panuseid teha.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Raimo Ülavere: vaktsineeri ennast perfektsionismi vastu. Järjekindel piisavalt hea on parem kui perfektne
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Raadiohommikus: kinnisvarast ja planeeringutest
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Hiiumaa plastitootja vajus miinusesse
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.