Eesti stabiliseerimisreservi varade maht on üle 4,5 miljardi krooni

31. märtsi seisuga oli stabiliseerimisreservi varade maht soetusmaksumuses 4 540 327 032 krooni. Riigieelarve seaduse alusel laekus aasta algusest reservi 69 049 741 krooni. Stabiliseerimisreservi turuväärtus oli 4 591 211 280 krooni ning aruandeperioodi realiseeritud kasum 32 596 743 krooni. Väärtpaberite ümberhindluse kasum moodustas kokku 50 884 248 krooni.

Stabiliseerimisreservi finantsvahendite haldamisel ja haldamisega seotud finantsriskide mõõtmisel võetakse aluseks rahandusministri koostatud normportfell, mis väljendab reservi üldist riskitaluvuse taset ja mille struktuur peab pikemas perspektiivis tagama reservi finantsvahendite stabiilse kasvu ning tulususe. Normportfell koostatakse iga kuu algul eurotsooni benchmark võlakirjadest ja rahaturu instrumentidest. 2004. a I kvartalis oli reservi tulusus 4,04%, mis jäi kehtestatud normportfellile alla 0,05% võrra.

Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt kõrgeima krediidireitinguga ja madala krediidiriskiga Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi ja Belgia valitsuste võlakirjadesse. Need moodustavad 92% paigutustest, ülejäänu on investeeritud tähtajalistesse hoiustesse. Reservi paigutuste struktuur jälgib põhimõtet, et reserv peab olema vajadusel kasutatav 3 kuu möödudes. 98,91% reservi paigutustest oli tehtud eurodes ja 1,09% Eesti kroonides.

Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum. Stabiliseerimisreservi haldamist korraldab rahandusminister.