Euroopa Liit kehtestas Liivi lahe räimedele eristaatuse

Liivi laht sai Euroopa Liiduga ühinemisel eristaatuse ja püügipiirangud, mille eesmärk on kaitsta räimi, teatas keskkonnaministeerium.

Muu hulgas on räimepüügile kehtestatud kogu lubatav püügivõimsus 2000-2001 aasta tasemel ning edaspidi püügivõimsust enam suurendada ei saa.

Euroopa Liidu ühinemislepingu II osa 7. peatükis on need meetmed kirja pandud tehniliste kohandustena kui räimevaru kaitsemeetmed Liivi lahes. Sel alal kala püüdvate laevade mootorivõimsus ei tohi ületada 221 kW. Kohustus on koostada lahel kala püüdvate laevade nimekiri. Samad tingimused puudutavad ka Läti kalalaevu.

Sellest tulenevalt saavad Liivi lahel püüda vaid selles piirkonnas eelnevalt püügil olnud riikide laevad ehk üksnes Eesti ja Läti laevad. Ilma Euroopa Liidu ühinemislepingus sätestatud kitsendusteta oleks Liivi lahele kehtinud ülejäänud EL vetega samasugune juurdepääsusüsteem, mille kohaselt oleksid teiste liikmesriikide laevad võinud tulla püüdma vetesse, mis jäävad väljapoole Eesti ja Läti 12-miili territoriaalvett.

Brüsselisse edastatud Eesti laevade nimekirjas on 35 laeva üldpikkusega 15 - 27 meetrit ning 273 kalapaati pikkusega 12 meetrit ja vähem, mille püügivõimsus on ühtekokku 14 733 kW. Uusi laevu tohib püügile vaid selle püügivõimsuse piires, mis tähendab samas ka vana laeva kustutamist püüginimekirjast.

Euroopa Liiduga liitumise järel suurenes aga veeala, kus Eesti laevad räime püüda tohivad, kuna kalastusala on ühine nii Eesti Kui Läti laevadele.