Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksude tõstmine on väga rumal kava

    Juhan Partsi valitsuse viimase aja tegevust vaadates tundub, nagu oleks seda haaranud kollektiivne kanapimedus. Eesti ees reaalselt seisvate probleemide lahendamise asemel pistetakse pea liiva alla ning üritatakse asendustegevuse leidmise kaudu jätta muljet valitsuse agarast tööst. Peamise osa sellisest asendustegevusest moodustavad kõikvõimalikud seadused-määrused, millega üritatakse ühiskonda juhtida põhimõttel: parim probleemi lahendamise viis on probleemi keelustamine.
    Valitsuse suutmatuse väljapaistvaim näide on segadus riigieelarvega. Kuigi Res Publica lubas nii maksukoormuse alandamist kui ka valitsemiskulude kärpimist, on tegelikkuses tema valitsemise ajal mõlemad tõusnud. Reformierakonna ja Res Publica valitsus on viinud maksukoormuse ja valitsemiskulude osakaalu viimaste aegade kõrgeimale tasemele, maskeerides seda juttudega eelseisvast maksureformist.
    Lõhkise küna ees seisab valitsus ka 2005. aasta eelarvet ette valmistades. Eelarve ähvardab vägisi taas tasakaalust välja vajuda. Ses olukorras seisab valitsuse ees kaks võimalust: vaadata kriitilise pilguga läbi kulutused ja neid kokku tõmmata või jätta kulud nii, nagu on, ja asuda otsima lisatulusid. Vastutustundlikud valitsused valivad esimese variandi, populistlikud teise. Just teist teed on kahjuks minemas Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu valitsus. Eelarveaukude lappimiseks kavatseb valitsus tõsta viina ja tubaka hinda ning maksustada ulatuslikumalt hasartmänge.
    Tegu on mitmes mõttes väga rumala kavaga. Esiteks on põhimõtteliselt vale käigult makse tõsta. Eelarveprobleemide lahendamiseks kiirustades ette võetud maksude tõstmine on viletsalt läbi mõeldud ega anna seetõttu loodetud tulemust.
    Teiseks ei too maksude tõstmine riigieelarvesse kavandatud summasid. Selline kiirustav maksureform paneb vohama salaviina- ja -suitsuäri, mille tõttu loodetud summad saamata jäävad. Nii on see Eestis olnud, nii läheb ka seekord. Ilmselt loodab valitsus riigikassat täita januste põhjanaabrite suurema panuse kaudu, kuid esmalt peaks valitsejad oma inimestele mõtlema.
    Kolmandaks ei aita viina ja tubaka hinna tõstmine kuidagi kaasa võitlusele alkoholismi või suitsetamise vastu. Võrreldes muu Euroopaga on kange alkohol juba praegu Eesti inimesele kallis. Mitu korda peab valitsus sama reha peale astuma? Gorbi alkoholivastase võitluse või Ameerika kuiva seaduse laastav mõju peaks veel silme ees olema. Sedalaadi aktsioonid ei vähendanud alkoholi kuritarvitamist, vaid ajasid inimesi rohkem jooma.
    Neljandaks ja kõige ohtlikumaks tulemuseks valitsuse kava elluviimisel võib lugeda salaalkoholi osakaalu kasvu. Lisaks terviseriski suurendamisele aitab see kaasa organiseeritud kuritegevuse kasvule nii nagu omal ajal USAs või Venemaal.
    Tahaks loota, et valitsus sellest aru saab ning eelarveaukude täitmise rahva selga veeretamise asemel ise selle tasakaalus hoidmisega hakkama saab. Sedalaadi keeldude-käskude poliitika Eestis ennustab paraku ka samalaadsete hoiakutega kaasaminemist Euroopa tasemel, mis tähendab Eestile kõrgemaid makse ja rohkem regulatsioone. Europarlamendi valimiskampaanias lubavad nii Reformierakond kui ka Res Publica vastupidist, kuid seda tegid nad ka Eestis. Nii on kampaanias maksude vähendamise eest võitleva Reformierakonna fraktsioon europarlamendis liberaaldemokraadid toetanud maksude tõstmist, mis kristlike demokraatide ja konservatiivide eestvõtmisel siiski läbi kukutati.
    Loosungitesse uskumise aeg on möödas, tuleb vaadata, mida üks või teine poliitiline jõud tegelikkuses on korda saatnud või tegemata jätnud.
  • Hetkel kuum
Schenker Baltikumi juht: logistikasektoris on keerulised ajad alles ees
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Tööturul liigub võim taas tööandja kätte
LinkedIni statistika näitab, et üha vähem tööandjaid pakub töötajatele võimalust teha kaugtööd, vahendab veebisait Inc.com.
LinkedIni statistika näitab, et üha vähem tööandjaid pakub töötajatele võimalust teha kaugtööd, vahendab veebisait Inc.com.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.