Tallinna Sadam käitub jõhkra monopolistina

Tankerite kõrval sõidavad Tallinna Sadamas ka reisilaevad. Tankerid käivad Muuga sadamas ja reisilaevad Vanasadamas. Hinda tõsteti väheste üllatavate eranditega kõigil. Kuigi peamine osa hinnatõusust langeb tankerite kanda, moodustavad Tallinna Sadama tuludest enam kui kolmandiku tasud reisilaevandusest.

Tallinna Sadama arvutuste põhjal kasvavad sadamatasud reisilaevadele 10%, sh tasud parvlaevadele suurenevad keskmiselt 16% ja kiirlaevadele vähenevad 29%. Tallink ei saa kosta teiste operaatorite eest, kuid meie laevadele on keskmine hinnatõus märksa suurem, kui välja pakutud. Tallink opereerib täna 11 laevaga. Kolm on kiirlaevad, kuus keskmised parvlaevad ja kaks n-ö suured laevad. Igal grupil on erinevad määrad. Täna maksab Tallink aasta arvestuses 123 mln krooni, sh suurtelt (Romantika, Victoria) 41 mln, keskmistelt 67 mln ja kiirlaevadelt 16 miljonit krooni.

Pärast tasude tõusu maksame 140 miljonit krooni ehk 14% rohkem, sellest suurtelt laevadelt 61 miljonit (+52%!), keskmistelt 68 mln (+2%) ja kiirlaevadelt 10 miljonit krooni (-35%). Miks just Victoriat ja Romantikat karistatakse, on arusaamatu. Tasude tõus ületab tankeritele kehtestatud määrasid. Tallinna Sadam põhjendab tasude tõstmise vajadust kolme põhjusega: tarvis on finantseerida suurt investeerimisprogrammi, sadamatasud on muutmata alates 1997. aastast ja Tallinna Sadama varade tootlus on operaatoritega võrreldes madal.

Investeerimisprogramm 2004?2008 on põhimõtteliselt olemas juba aasta algusest. Midagi uut ei ole juhtunud. Kuidas nüüd äkki on imekiiresti raha tarvis? Me ei räägi ju mõnest miljonist, tegemist on 5,3 miljardi krooniga. Ma soovitaksin proovida finantsplaneerimist. See pole mingi raketiteadus, aga usaldust lisaks kindlasti.

Vanasadamas ei ole reisijateveo teenindamise parandamiseks juba aastaid midagi olulist ära tehtud ja uusi investeeringuid ei planeerita. Uute turvanõuete täitmiseks (ISPS Code) tehtud miljonikroonine kulu ei kannata suurejoonelist rida investeeringute plaanis välja. Ja muidugi ehitati uus kruiisilaevade kai 83 miljoni krooniga, aga tasud kruiisilaevadele hoopis langevad 10%! Reisilaevadel ei ole alternatiivi. Kui tahad reisijaid Tallinna tuua, siis Vanasadamast ei pääse. Kruiisilaevad aga valivad Tallinna ja Helsingi vahel. Siin turumajandus toimib.

Investeeringute tegemiseks võtavad normaalselt käituvad ettevõtted laenu, kalkuleerivad välja tasuvuse ja kehtestavad mõistlikud hinnad. Tallinna Sadam näitab ennast ebanormaalse ettevõttena. Ilmselt ei ole investeeringud tasuvad, laenukapitali osakaal moodustab ainult umbes 15%. Hinnad ei ole juba praegugi eriti mõistlikud, kuna Tallinna Sadama tasud tõsteti 1997. aastal väga kõrgele nagu Helsingis ja Stockholmis. Ka siis olid ettekäändeks investeeringud. Kas need ebaõnnestusid?

Tallinna Sadam on turgu valitsev ettevõte. Vastavalt seadustele peavad hinnad vastama tegelikele kuludele, millele lisandub mõistlik kasum. Uute tasumääradega plaanib sadam saavutada tasuvuse ligi 40?50%. See ei ole mõistlik, vaid hüperkasum. Pool Tallinna Sadama käibest tuleb riskantsest tegevusest ? naftatransiidist Venemaalt. Varade keskmisest kõrgem tootlikkus on teatud määral õigustatud. Kuid võtkem siis ka arvesse ainult neid varasid, mis sellest riskist osa võtavad ehk Muuga sadamas tehtud konkreetsed naftatranspordiga seotud investeeringud.

Praegu on varade hulka lisatud näiteks ainult reisijate veoga seotud Vanasadam ja sadamaid ümbritsev tühjalt seisev mitteamortiseeruv maa väärtusega 1,4 miljardit krooni. Lisaks on sadamas mitmeid nõrga või olematu tootlusega ?investeerimisprojekte?. Nende realiseerimisel või rekonstrueerimisel muutuks varade tootlus. Sadama poolt esitatud varade madal tootlikkus on pelgalt finantskeemia.

Klaasist ja terasest moodne Tallinn on üles ehitatud Soome turistide rahaga, sellel ei ole mingit seost ei maksu- ega majanduspoliitikaga. Turistide voolu määravad laevapiletite ja alkoholi hind.