Maksutulude ülelaekumine lubaks järsult langetada tulumaksu

Selle aasta esimese kahe kuuga on riigieelarvesse laekunud maksutulusid umbes 800 miljonit krooni ehk ca 14% rohkem kui mullu. Samas kasvas selle aasta eelarve eelmise aastaga võrreldes vaid 9% võrra. Kui praegune trend jätkub, laekub maksutulusid sel aastal riigi tuludesse ligi 2 miljardit krooni rohkem kui eelarves eeldatud.

Arvestades, et tulumaksu langetamine ühe protsendipunkti võrra maksab ca 470?480 miljonit krooni, saaks üle laekuva ligi kahe miljardi krooni arvel langetada tulumaksu juba täna 20 protsendini.

?See on tore rehkendus,? sõnas Tallinna Tehnikaülikooli professor ja endine majandusminister Jaak Leimann. Ta lisas, et kahe kuu põhjal ei saa siiski veel ülelaekumiste suhtes järeldusi teha. Tema sõnul saab hinnanguid anda märtsi ja aprilli lõpus.

Valdo Randpere sõnul võiks üksikisiku tulumaksu üldse ära kaotada ja tõsta näiteks käibemaksu. ?Siis oleks nii, et see, kes rohkem tarbib, maksaks rohkem makse riigile.? Üks käibemaksuprotsent vastab tema sõnul umbes 5?6 tulumaksuprotsendile.

Mõned nädalad tagasi rääkis ka USA president George W. Bush tulumaksu kaotamise ja käibemaksu tõstmise ideest. Lisaks teatas eile Saksamaa kantsler Gerhard Schröder, et majanduse turgutamiseks võiks sealse ettevõtte tulumaksu 25lt 19 protsendile langetada.

Rahandusminister Taavi Veskimägi sõnul pole tulumaksureformi tõttu maksuauku eelarvesse tekkinud, kuid ka olulist ülelaekumist pole toimunud.

Veskimägi sõnul laekus aasta esimese kahe kuuga riigieelarvesse 15,1% eelarves kavandatust. ?See on isegi natuke vähem kui kuuendik eelarvest,? nentis Veskimägi. ?Tulude ülelaekumisest ei saa kindlasti rääkida, pigem näitavad andmed seda, et eelarve täitumine on kooskõlas rahandusministeeriumi tuluprognoosiga.?

Samas viitab maksude laekumine ministri sõnul aga sellele, et tulumaksureform pole riigieelarvele negatiivset mõju avaldanud. ?Pigem vastupidi: majanduse nominaalkasv on ca 10%, maksude laekumine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kasvanud 14%,? ütles Veskimägi.

?See ei tähenda veel, et maksukoormus suureneks. Suhtena sisemajanduse koguprodukti on Eesti maksukoormus püsinud viimastel aastatel 33% lähedal ning seda numbrit pole suutnud oluliselt kõigutada ka tulumaksureform.?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip jäi hüpoteesi kuuldes skeptiliseks.

?Ma ei jagaks seda õhinat, sest ma imedesse ei usu, ma ei läheks õhinaga kaasa,? ütles Ansip ning lisas, et aasta esimese kahe kuu põhjal ei ole võimalik terve aasta laekumisi ette ennustada.

?Selline ülelaekumine oleks imeline küll, kuid minu avaliku sektori kogemused ütlevad, et esimese kahe kuu põhjal ei ole võimalik usaldusväärseid prognoose teha. See on ju üldteada, et jaanuar ja detsember ei ole võrreldavad muu aastaga, mingit suurt ülelaekumist ei tule.?

Ansipiga sama meelt oli ka Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik. ?Maksutulude kavandatust tunduvalt suurem laekumine aasta esimesel kahel kuul ei pruugi jätkuda samas tempos aasta lõpuni,? ütles Männik. ?Kui, siis on tegemist rahandusministeeriumi kehva prognoosimisvõimega eelarve eelnõu koostades.? Männiku sõnul on riigieelarve ülelaekumisi otstarbekas ja vajalik kasutada tervishoiule, haridusele, teedele, pensionikassale jne.

?Rahvaliidu kindlaks eelistuseks tulumaksureformi puhul on suurendada maksuvaba tulu ja rakendada seda alates pere teisest ja seejärel juba esimesest lapsest, mitte vähendada maksumäära,? ütles Männik.

Keskerakondlane Heido Vit­sur oli aga veelgi kriitilisem. ?Paraku on selline prognoosimise loogika täiesti vigane,? ütles Vitsur.

Samuti peaks Vitsuri arvates iga natukegi majandust tundev inimene kohe märkama, et suur tulude ülelaekumine oli ainult jaanuaris ja nimelt seetõttu, et paljud ettevõtted lükkasid tulumaksukohustuse vähendamiseks detsembri palkade ja preemiate väljamaksmise jaanuarisse. Vitsuri sõnul pole käesoleval aastal erilist tulude ülelaekumist loota, pigem vastupidi.

?Ja kui arvestada, millises olukorras on meie teed ja tänavad ning meditsiini- ja haridussüsteem, on selge, et raha jääb tuleval aastal enne puudu kui üle,? ütles Vitsur. ?Ning mis kõige tähtsam ? enne, kui keegi tahab maksusid muutma hakata, peab ta õppima arvutama.?

Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Riigikogu fraktsiooni aseesimehe Eiki Nestori sõnul oleks kahe kuu laekumiste põhjal aasta lõpuks suurt eelarve ülejääki ennustada selge rumalus.

?Kui eelarves ülejääk tuleb, siis peaks esmajärjekorras rahastama rahapuuduses olevat ravikindlustust ja kandma raha riiklikusse pensionikindlustusse,? ütles Nestor. ?Ka teisi rahapuuduses vaevlevaid valdkondi on mitmeid.?