Tallinna börs kahtlustab Swedbanki siseinfo lekitamises

Küsimus on selles, kas oli aktsionäre, kes pääsesid konfidentsiaalsele informatsioonile ehk siseteabele ligi varem ja kas see võis luua olukorra, kus seda siseteavet saadi Swedbanki pakkumisega seoses ka ära kasutada, ütles Tallinna börsi juht Gert Tiivas. Tiivas märkis, et uurida tuleb, kas info pakkumise kohta oli kättesaadav kõikidele aktsionäridele üheaegselt. Äripäev kirjutas 21. veebruaril, et Swedbank pidas enne Hansapanga aktsionäridele tehtud ülevõtmispakkumist läbirääkimisi Hansapanga aktsionäri EBRDga.

Rootsi finantsturgude järelevalveametnik Jan Axelsson ütles eile, et nad ei ole veel saanud kätte Tallinna börsi saadetud dokumente Swedbanki pakkumise uurimise kohta.

Ta möönis, et on raske kommenteerida midagi, mida veel näinud pole. Axelssoni sõnul on Rootsis teatud juhtudel võimalik kolmandatele osapooltele informatsiooni avaldada, kui lepitakse kokku, et see on salajane teave ja seda edasi ei levitata. Samas märkis ta, et isik, kes on siseinformatsiooni ära kasutades aktsiatega tehinguid teinud, võib Rootsis ka vangi panna.

Axelssoni sõnul võib sellise juhtumi uurimine Rootsis aega võtta paarist päevast kuni mõne kuuni. ?See sõltub juhtumi keerukusest,? ütles ta.

Swedbank teatas 11. veebruaril oma kavatsusest teha ülevõtmispakkumine Hansapanga aktsionäridele kõigi aktsiate omandamiseks. Ühe aktsia eest pakkus Swedbank 11 eurot (172,11 krooni). Ajavahemikul teate avaldamisest kuni pakkumise kooskõlastamiseni avaldasid Swedbanki esindajad ajakirjanduses korduvalt kommentaare, millele järgnes kahtluste ja kuulduste levik turul ja meedias, teatas börs. Kuna korduvalt esitati kommentaare, mis viitasid ?omaniku võimu? kasutamisele nii väikeaktsionäride kui ka Hansapanga juhtkonna suhtes, võivad sellised avaldused olla hinnatundliku iseloomuga ja selline käitumine tõlgendatav turumanipulatsioonina ning mitte heauskse käitumisena. Samuti levisid turul ja meedias kuuldused võimalike eelnevate kokkulepete kohta mõne aktsionäriga ja seega võimaliku aktsionäride ebavõrdse kohtlemise ja siseteabe väärkasutuse kohta.

Tallinna börs tegi nende asjaolude uurimiseks 16. veebruaril Swedbankile järelepärimise, milles paluti selgitust antud kommentaaride ja nende eesmärgi kohta. Samuti paluti selgitust ülevõtmispakkumist puudutava siseteabe käsitlemise ja selle õiguspärasuse kohta. Kuna Swedbank oma 25. veebruari vastuses küsimustele ei vastanud ning kahtlusi umber ei lükanud, palus Tallinna börs 1. märtsil uuesti samadele küsimustele vastata. Ka sellele järelepärimisele vastuseks saadetud kirjas Swedbank esitatud küsimustele vastuseid ei andnud, piirdudes vaid kinnitusega, et ta on käitunud õiguspäraselt.

Kuna Swedbank turul levinud kuuldusi ümber ei lükanud, on kahtlused endiselt päevakorral. Seetõttu ei saa Tallinna börs olla kindel, et võimalikke turukuritarvitusi ning siseteabe käitlemise rikkumisi ei ole toimunud. Börs saadab materjalid edasiseks menetlemiseks ja hinnangu andmiseks Eesti ja Rootsi finantsjärelevalveasutustele, kellel on seadusjärgne pädevus võimalike turumanipulatsiooni ja siseteabe kahtluste menetlemiseks.

?Loodan, et Swedbank siis vastab küsimustele, kui Rootsi finantsjärelevalve need esitab,? ütles Tiivas.