Riskikapitalifond võib taas sündida

Varem on fondi põhikapitaliks pakutud 500 miljonit krooni.

Fondi loomise tulise pooldajana tuntud reformierakondlase Meelis Atoneni hinnangul ei oleks patt vajaminev raha võtta riiklikust stabiliseerimisreservist, sest kui kõik ilusasti läheb, siis see raha seal säilib .

?Riskikapitalifond ei ole raha põletamise koht, see meede võib uusi ettevõtmisi ja töökohti luua,? ütles ta.

Vastupidisel arvamusel oli praegune rahandusminister Taavi Veskimägi, kes on avalikult välja öelnud, et häid projekte võib ka erasektor finantseerida.

?Ma ei ole veendunud, et 500 miljoni krooni maksumaksja raha riskiturule paigutamine hoogustab teadus- ja arendustegevust,? kommenteeris Veskimägi.

Eile õhtul uue koalitsiooni plaani kommenteerides ütles Veskimägi, et riikliku riskikapitali idee elluviimiseks tuleb esmalt üle vaadata olemasolevad ettevõtluse edendamise võimalused. ?Riik ei pea hakkama mängima riskikapitalisti ? halvim tagajärg võib olla rahakaotuse kõrval erakapitali tõrjumine,? lisas ta ka.

Riikliku riskikapitalifondi ideed hakati laiemalt arutama aasta tagasi, mil omavahel põrkusid kaks fondi kava: ühelt poolt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi oma, teiselt poolt Eesti Panga toetusega Strateegiliste Algatuste Keskus, kellel oli konservatiivsem arengufondi projekt.

Eilse otsuse juures viibinud Rahvaliidu fraktsiooni liige ja Riigikogu majanduskomisjoni esimees Mart Opmann arvas, et mitu konkureerivat fondiplaani on õli tulle juurde valanud.

?Nähti raha lõhna ja tekkis mitu institutsionaalset keskust ja hakati teistele jalga taha panema,? nentis ta.

Heido Vitsuri sõnul on see Eestile õnnetus, et raha kokkuhoiu pärast on nüüd üks või kaks aastat kaotatud.