Sõerd: ministrina seisan soodsate arengutingimuste eest ettevõtluses

Mõtlemisaega oli kahjuks vähe, aga ma tõesti arvestasin sellega, et mul on ikka päris pikk tulude kogumise ja ka rahandusministeeriumi töö kogemus. Pärast tõesti väga põhjalikku kaalumist, nii palju kui selleks oli aega jäänud, otsustasin, et täie vastutustundega võtan selle katsumuse vastu.

Ei suhtunud väga hästi, aga ma arvan, et suutsin nad ümber veenda.

Põhiline märksõna on eelarve tegemine, eelarve protsess, tasakaalus eelarve. Viin end kiiresti asjadega kurssi, ma arvan, et mul ei võta see kaua aega.

Jah, tuleb ikka arvestada seda, et ajad on muutunud ja ka maksude ja maksmise kultuur on hoopis teine kui 90ndate alguses ja lõpus. Rahandusministeerium on see, kes peaks kindlasti seisma võimalikult soodsate tingimuste eest ettevõtluse arengus.

Ma arvan, et maksuhaldur teeb oma tööd piisavalt hästi, et ei pea kohe maksu- ja tolliametile mingeid juhtnööre andma. Ma rõhutaksin seda, et võetud suundi, eelkõige siis teeninduse arendamist, tuleb jätkata.

Ma hindan tema tööd kõrgelt ja ma arvan, et saame omavahel väga head koostööd teha.

Eesti suurärimehed ja Aivar Sõerdiga töiselt kokku puutunud inimesed ei olnud eile õhtupoolikul oma kommentaarides just liiga avameelsed ning eelistasid pigem äraootavale seisukohale jääda.

?Kes?? küsis suurärimees Urmas Sõõrumaa, kuuldes palvet kommenteerida uut rahandusministrit. ?Sõerd? Mis parteist ta siis on? Ah Rahvaliit. Kindlasti arvan, et ta on hea spetsialist, isiklikult ma teda väga hästi ei tunne, aga tean, et ta on pikka aega selles süsteemis olnud ja maksuameti üles töötanud,? arvas Sõõrumaa. ?Arvan, et ta on hea spetsialist, aga kuidas ta poliitikuna oskab organisatsiooni tööle panna, eks näeb. Rahandusministril on raske roll, eelarve ümber ju tekivad konfliktid, see nõuab head ühiskonnaga suhtlemise oskust.?

Teinegi suurärimees Oleg Gross polnud Sõerdi kandidatuurist kuulnud. ?Väga raske on niimoodi kommentaari anda, praegu teie käest kuulsin seda, ma olin päev otsa Tööandjate Keskliidu seminaril,? ütles Gross peale pikka vaikust. ?Eks aeg näitab, aga üllatav on muidugi, mulle tundus, et rahandusministeeriumis oli kõik korras, aga jah, ei oska midagi öelda..., üllatav on muidugi.?

Endine suurärimees, rahandusministrina Aivar Sõerdi ametist vabastanud praegune Tallinna linnapea Tõnis Palts ei soostunud aga teemat kommenteerima. ?Linnapea asi ei ole valitsuskabineti kandidaate kommenteerida,? ütles Palts. ?Inimesena ei ole mul Sõerdi vastu midagi.?

Ametist lahkuv rahandusminister Taavi Veskimägi ütles, et Andrus Ansipi poolt oleks julge samm võtta Aivar Sõerd enda kabineti rahandusministriks. ?Samas pean möönma, et ei ole kunagi kuulnud Aivar Sõerdi rahandus-, majandus- ja eelarvepoliitilisi seisukohti,? ütles Veskimägi.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Aivar Rehe ütles saadetud e-kirjas, et maksu- ja tolliametil on rahandusministriga olnud konstruktiivne koostöö. ?Usun, et hea koostöö jätkub ka tulevikus. Soovin tulevasele rahandusministrile jõudu ja edu uues ametis,? ütles Rehe. ?Kindlasti on rahandusministril täita oluline roll, toetamaks maksuhaldurit ameti põhieesmärgi, riigieelarve täitmise, elluviimisel.?

Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ütles, et ärimehed toetavad Sõerdi kandidatuuri. ?Aivaril on ettevõtjate toetus olemas, ma tean seda,? ütles Reiljan. ?Ta on aus ja väga ettevõtlik inimene, kes tunneb nii maksuasjandust kui ka rahandust.? Reiljani sõnul ei ole Sõerd veel Rahvaliidu liige. ?Kuid ta jõuab selleks astuda,? lisas Reiljan. ?Küll ta astub, käed on löödud.?

Koalitsioonilepe allkirjastatakse täna hommikul kell 9 Riigikogu Valges saalis, seejärel toimub uue valitsuse usaldushääletus Riigikogus. Kui vähemalt 51 Riigikogu liiget arvab, et usaldab peaminister Andrus Ansipit ja tema meeskonda, astub valitsus ametisse.

Aivar Sõerdit on rahandusministeeriumis ees ootamas nii vanu sõpru kui ka vaenlasi.

1964. aastal sündinud Aivar Sõerd tuli 1993 Tallinna oma koolivenna, kursusekaaslase ja sõbra, rahandusministeeriumi toonase kantsleri Enn Pandi kutsel. Sõerdist sai alguses ministeeriumi maksupoliitika talituse asejuhataja. Kui Pandi ja Sõerdi koolivend Kalev Järvelill 1995. aastal asekantsleriks hakkas, istus Sõerd tema asemel maksupoliitika osakonna juhataja toolile. Ning kui selsamal 1995. aastal Järvelillest maksuameti peadirektor sai, asus Sõerd tema asetäitjaks. 1998. aastast, mil Järvelill järgnes Enn Pandile Tallinki laevafirmasse, sai Sõerdist maksuameti peadirektor. Vahepeal oli ka temale jagunud näputäis Tallinki aktsiaid.

Raskeks läks Sõerdil 2003. aasta suvel, kui toonane rahandusminister Tõnis Palts ta pärast maksuametis läbiviidud revisjoni ajutiselt peadirektori ametist taandas. Revisjonist kasvas välja distsiplinaarjuurdlus, mille peale mees oma ametist vabastamise kohtusse kaebas. Palts vabastas septembris 2003 Sõerdi lõplikult ametist. Liituva maksu- ja tolliameti peadirektoriks sai Aivar Rehe.

Detsembris 2003 tühistas Tallinna­ halduskohus Paltsi käskkirjad ning maapaos olnud Sõerd ilmus järgmisel päeval maksuametisse. Nädal hiljem kuulutati välja konkurss liidetud maksu- ja tolliameti peadirektori ametikohale, mille võitis Aivar Rehe. Sõerdist sai aga tänu 2004. aasta teenistusele ja väljamõistetud hüvitisele tulumiljonär. Mehe uueks töökohaks sai turvatrükikoda Vaba Maa, mille tema koolivendade Pandi ja Järvelille firma Infortar just äsja oli ostnud.

Uue koalitsioonileppe koostamisel leppisid Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit kokku, et iga partneri mänguruum oma lubaduste teostamiseks on miljard krooni, mis teeb kolme peale kolm miljardit krooni.

Miljardi krooni suuruse mänguruumi kokkuleppimist kinnitasid nii Janno Reiljan Rahvaliidust kui ka reformierakondlane Meelis Atonen. ?Ütlesime, et üle ühe miljardi krooni ei saa keegi minna, muidu kaldume fantastikasse,? sõnas Atonen.

?Kolme peale kokku oli meil kolm miljardit krooni, kuid tegelikult kirjutasime koalitsioonileppesse oluliselt vähem lisakulutusi,? märkis Janno Reiljan.

?Kui Keskerakonna väljapakutud pensionide tõstmine välja arvata, siis ülejäänud koalitsiooni osapooled hoidsid kulutusi tegelikult kokku,? tõdes Atonen. ?Reformierakonna lubatud tulumaksu 2protsendilise alanemise asemel väheneb maksumäär uuest aastast ju vaid 1 protsendi. Rahvaliidu nõudmised olid aga enamikus juba eelmise koalitsiooni ajal kokku lepitud.?

Janno Reiljan ja Heido Vitsur Keskerakonnast kinnitasid, et igal osapoolel olid oma nõudmiste kohta ka arvutused tehtud, kuid need ei kuulu avalikustamisele. Mõlemad mehed ütlesid sedagi, et nõudmiste lõplik vormistamine leiab aset ikkagi 2006. aasta riigieelarve koostamise ja menetlemise protsessis. Suurematest kulutustest tuleb vaid pensionide esimene tõus selle aasta teisel poolel 2005. aasta lisaeelarvesse kirjutada.

Uue ja vana koalitsiooni arvutused kavandatavatele lisakulutustele erinevad aga paljuski. Kui Vitsuri sõnul kulub keskmise pensioni viimiseks 3000 kroonini kuus ühtekokku maksimaalselt 1,3 miljardit krooni, siis Res Publicasse kuuluva praeguse rahandusministri Taavi Veskimägi kinnitusel tähendab järgmise aasta täiendav pensionitõus pensionikassa jaoks 1,95 miljardi krooni suurust defitsiiti. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt kulub ka tulumaksu 1protsendiliseks alandamiseks ligi 530 miljonit krooni, mis on 30?50 miljonit krooni rohkem, kui tulevane koalitsioon oma arvutustes on märkinud.

Uues koalitsioonileppes näpuga järge ajades ja iga lubaduse taha arve kirjutades kipub nende maht vägisi üle kolme miljardi krooni kasvama, ehkki osalised ise sellele vastu vaidlevad. Nii on kõrvalolevas tabelis välja nopitud 12 lubadust, mille täitmine juba iseenesest neelab kaugelt enam kui 3 miljardit krooni. Koalitsioonileppes on aga fikseeritud veel tervelt 73 punkti, mille elluviimine niikuinii teatud ressursse eeldab.

Olgu öeldud, et andmete puudumisel on tabelist välja jäetud näiteks lubadus lahendada sundüürnike probleem, mis näeb ette täiendavate vahendite eraldamise KredExile. Mõningase augu eelarvesse jätab paratamatult ka kohalikele omavalitsustele eraldatava üksikisiku tulumaksu osamäära suurendamine. Lisaks veel lubatud suuremad investeeringud vee-, jäätme- ja looduskaitseprojektidele ning toetused väiketalupidamistele.

Atonen, Reiljan ja Vitsur kinnitavad samas üksmeelselt, et riigieelarvet pole neil kavas tasakaalust välja viia. ?Kui meie oponendid väidavad, et meie lubadused viivad eelarve tasakaalust välja, siis pole see kaugeltki nii,? kinnitas Atonen. ?Paljud uues koalitsioonileppes fikseeritud kulutused on juba ammu sisse planeeritud.?

Küll on aga oodata teatud maksude tõusmist. Atoneni sõnul on näiteks kütuse- ja alkoholiaktsiisi tõus juba varem kavandatud. Uus koalitsioon on ju lubanud, et üldine maksukoormus jääb ka tuleval aastal 2003. aasta tasemele.

Kahjuks on sellest dokumendist (koalitsioonileppest ? toim.) väga keeruline välja lugeda plaanitavat tegelikku eelarvepoliitikat. Kuigi rahvale lubatakse keskpikas perioodis ülejäägiga või tasakaalus valitsussektori eelarvet, jäetakse targu defineerimata, millist hetke loetakse selle perioodi alguseks. Praegune sõnastus jätab uuele valitsusele jätkuvalt võimaluse minna defitsiiti. Selle taustal on mõistetav ka punkt, mis räägib riigile võlakohustuste tekitamisest, mida küll asjade ilustamiseks põhjendatakse kodanikele ja investeerimisfondidele ?investeerimisvõimaluste? loomisega.

See, et maksukoormust kavatsetakse hoida 2003.aasta tasemel, tähendab rahanduministeeriumi kevadise majandusprognoosi taustal seda, et lisaks tulumaksule tuleks ca 650 miljoni ulatuse veel makse tõsta. Milliseid makse plaanitakse veel tõsta, lepe ei täpsusta.

Kuna paljud lubadused on kulude mõttes defineerimata, on raske hinnata seda, kui palju kavatsetakse tegelikult lubaduste katteks raha panustada. Näiteks pole välja toodud teadus- ja arendustegevuse ja kaitsekulude graafikuid, vaid räägitakse kaugele tulevikku jäävatest eesmärkidest. Arvestades, et lepe ei räägi üheski valdkonnas kulude vähendamisest, näitavad meie esialgsed arvutused, et meie poolt ministritele planeeritud piirsummadele lisandub ca 2,5?3,5 miljardit krooni kuluvajadusi, samas kui tulusid on juurde planeeritud vaid 530 miljoni ulatuses tulumaksu 1% tõstmisest. Seega minu hinnangul viib see koalitsioonileping ilma makse tõstmata valitsussektori eelarve 2006. aastal ca 2 miljardi krooni ulatuses defitsiiti. Mina rahandusministrina seda lepet selliste koalitsioonipartneritega endale täitmiseks võtta ei julgeks.