Eesti lobi Brüsselis tõstab pead

Hetkel on Põllumajandus-Kaubanduskojal koos Eesti saatkonnaga käsil projekt, mis püüab tuua Eesti toidukaupu ? juustu, alkoholi, kala ? Brüsseli poodidesse müügile.

1999. aastast saadik on vahelduva eduga Brüsselis kohal olnud Tallinna linn, kellel praegu käivad Brüsseli ja Tallinna vahet kaks esindajat. 5. mail avatakse Brüsselis ELi pealinnade sümboolikat tutvustavas Mini-Europe?is Tallinna linna ja Eestit tähistav sümbol, milleks on Tallinna linnamüüri üks lõik koos Paksu Margareetaga. Seda läheb avama Tallinna linnapea Tõnis Palts. ?See on tohutu promovõimalus Tallinnale ja Eestile,? räägib Tallinna esindaja Brüsselis Katrin Savomägi, kelle sõnul tuleks Tallinna esindust laiendada ülikooli ja regioonide esindaja kaudu. Viimase suhtes on edu näha, kuna sügisest plaanib oma ühisesinduse Brüsselis avada Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit. Mõne päeva jooksul kuulutatakse välja konkurss sobiva esindusinimese leidmiseks. Mai lõpuks peaks valik selge olema.

Lisaks plaanib Brüsselis esinduse avada Eesti Tööandjate Keskliit, kes hetkel tegeleb seal ruumide otsimisega. Liidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on esindust vaja seepärast, et koormus Brüsselis on suur. ?Ei ole mõtet praktiliselt igal nädalal lennata erinevate riikide vahel lennukitega,? rääkis ta. Teiseks põhjuseks tõi ta selle, et Brüsselis saab paremini enda eest seista. ?Et paremini oma huve kaitsta, peab olema kohapeal ja nähtav.?

Kui Tööandjate Keskliit plaanib avatava esinduse eelarveks poolteist kuni kaks miljonit krooni aastas, siis Tallinna linn kulutab praegu ligi miljon krooni aastas. Sama summa kulub ka Põllumajandus-Kaubanduskoja esinduse ülalpidamiseks Brüsselis.

Sama palju läheb maksma ka ETV Brüsseli reporteri Indrek Treufeldti kohalviibimine.

Lobitöös on olulisim suhtlemine ja kontaktid, väidab kaheksa kuud Brüsselis töötanud Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi Brüsseli esindaja Silja Kasmann.

?Sel nädalal on kõik lõunad broneeritud,? räägib Kasmann oma Brüsseli eurokvartali kontoris, mis tegelikult kujutab endast mitmekorruselist individuaalelamut, mida ta jagab kõigest ühe kolleegiga. Seal on ruumi üritusi korraldada ja külalisi vastu võtta.

Kasmanni sõnul võtab koosolekute ja seminaride korraldamise kõrval põhiaja parlamendi komisjonide kuulamas käimine ning maakondade esinduste külastamine.