Arengufondi idee tõusis taas päevakorda

Praegu toetab Strateegiliste Algatuste Keskuse (SAK) loodud Eesti Arengufondi ideed selgelt Isamaaliit, kes on vastava seaduseelnõu algatanud ka Riigikogus. Samuti on majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar meedias konkreetselt väljendanud, et SAKi plaan pole talle kauge. Projekti taga seisab ka Eesti Pank.

Samas on siiani olemas ka teine riikliku riskikapitalifondi projekt, mille koostasid eelmise valitsuse ajal majandusministeeriumi ametnikud eesotsas valitsuse arendusnõuniku Raul Malmsteiniga. Malmstein on tänaseks küll uuele tööle siirdunud, kuid projektil on jätkuvalt Reformierakonna toetus.

Majandusminister Edgar Savisaare nõuniku Heido Vitsuri sõnul on neil hetkel laual mõlemad fondiprojektid. Tema sõnul on tõenäoline, et lõpuks tekib midagi nende kahe vahepealset.

?Kindlasti ei loo me fondi, mis lihtsalt investeerib raha projektidesse ja ei võta aktiivset rolli,? kommenteeris ta ministeeriumi plaani. ?See käib Eestile üle jõu ning on liiga suure haardega,? arvas ta SAKi plaani kohta.

Ministeeriumi ja SAKi riskikapitalifondi ideedel oli märkimisväärsed erinevused. Kui ministeerium tahtis teha fondi, mis oleks mõne aasta jooksul erinevatesse projektidesse raha ära investeerinud, siis SAK pooldab n-ö laiemat fondi, mis investeeringute kõrval rahastab ka uuringuid ja seminare. Kui ministeeriumi projekt näeb ette, et investeeritakse fondi 500 miljoni kroonine kapital, siis SAK investeeriks vaid fondi põhikapitali tootluse. Põhikapital oleks mõne miljardi krooni suurune.

Mõlemad kaaluvad põhikapitaliks riigi stabiliseerimisreservi, SAK muu hulgas ka Eesti Telekomi aktsiaid, mille suhtes on nüüd toetavaid seisukohti väljendanud nii Isamaaliit kui ka majandusminister.

Samas ütles Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen eile, et nende seisukoht on endine: raha võib võtta stabiliseerimisreservist ja algsumma võiks olla 300 miljonit krooni. ?Kindlasti ei hakka me SAKi taaselustama,? ütles ta.

Veel pool aastat tagasi SAKi tegevus peatus ja nõukogu lõpetas palga maksmise kolmele töötajale.

?See oli protestireaktsioon Juhan Partsi valitsusele, kes töötas meile vastu,? kommenteeris SAKi juht Meelik Kattago, kes jätkas siiski kogu selle aja jooksul projekti läbisurumist.

?Nüüd tundub, et see lobitöö on omaks võetud,? ütles ta. Kattago hinnangul on tema fondiplaan oluliselt komplekssem kui ministeeriumil. ?Musta stsenaariumi korral kaotame vaid dividendid, aga mitte põhikapitali.?