Arengufondi idee tõusis taas päevakorda

?Kindlasti ei loo me fondi, mis lihtsalt investeerib raha projektidesse ja ei võta aktiivset rolli,? kommenteeris ta ministeeriumi plaani. ?See käib Eestile üle jõu ning on liiga suure haardega,? arvas ta SAKi plaani kohta.

Ministeeriumi ja SAKi riskikapitalifondi ideedel oli märkimisväärsed erinevused. Kui ministeerium tahtis teha fondi, mis oleks mõne aasta jooksul erinevatesse projektidesse raha ära investeerinud, siis SAK pooldab n-ö laiemat fondi, mis investeeringute kõrval rahastab ka uuringuid ja seminare. Kui ministeeriumi projekt näeb ette, et investeeritakse fondi 500 miljoni kroonine kapital, siis SAK investeeriks vaid fondi põhikapitali tootluse. Põhikapital oleks mõne miljardi krooni suurune.

Mõlemad kaaluvad põhikapitaliks riigi stabiliseerimisreservi, SAK muu hulgas ka Eesti Telekomi aktsiaid, mille suhtes on nüüd toetavaid seisukohti väljendanud nii Isamaaliit kui ka majandusminister.

Samas ütles Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen eile, et nende seisukoht on endine: raha võib võtta stabiliseerimisreservist ja algsumma võiks olla 300 miljonit krooni. ?Kindlasti ei hakka me SAKi taaselustama,? ütles ta.

Veel pool aastat tagasi SAKi tegevus peatus ja nõukogu lõpetas palga maksmise kolmele töötajale.

?See oli protestireaktsioon Juhan Partsi valitsusele, kes töötas meile vastu,? kommenteeris SAKi juht Meelik Kattago, kes jätkas siiski kogu selle aja jooksul projekti läbisurumist.

?Nüüd tundub, et see lobitöö on omaks võetud,? ütles ta. Kattago hinnangul on tema fondiplaan oluliselt komplekssem kui ministeeriumil. ?Musta stsenaariumi korral kaotame vaid dividendid, aga mitte põhikapitali.?