Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Klõbin reedab salasõnad

    Eksperdid teavad, et arvutis toimuvast võib küllalt palju infot saada ka ilma sellele ligipääsu omamata. Ammu on õpitud analüüsima muu seas ekraani ning juhtmete magnetvälju, võrgukaardi ning teiste tulukeste vilkumisi ning võbinaid, traadita ühenduste signaale (hiired, klaviatuurid, Bluetooth jne). Sellega ei üllata tänapäeval kedagi.
    Tuleb aga välja, et lihtsa klaviatuuri kõbina salvestamise abil on võimalik ära arvata, mida sellel kirjutatakse ning ?parimal juhul? saada ligipääs näiteks kirjutaja pangaarvele.
    Tuleb välja, et helid, mis tekivad erinevaid klahve vajutades, on eristatavad. Nende häälte sagedust, järgnevust, tekkivaid grammatilisi seoseid on võimalik analüüsida ? seda kutsutakse teksti entroopia uurimiseks.
    Sellisel entroopial on mitmeid tasemeid, mis vastavad tähtedele, silpidele, sõnadele. Berkeley ülikooli poolt finantseeritud uuringud näitavad, et piisab kümneminutise kirjutamise helide salvestamisest. Tehtud lindistusi analüüsides suudeti tuvastada enamik kasutaja salasõnadest. Ka suudeti välja uurida arvutisse sisestatud tekstilise info detailid.
    Kuigi kirjeldatud rünnak on suhteliselt uudne, on see tähelepanuväärne selles mõttes, et tegelikult pole sellises jälgimises midagi kulukat ega keskmisele arvutispetsialistile üle mõistuse käivat.
    Tavaline mikrofon maksab poes paarisaja krooni ringis, kasutatuna võib neid saada praktiliselt muidu. Isegi distantsi pealt toimiv suundmikrofon pole ei kallis ega keeruline ka ise valmistada.
    Tarkvara, mis võrdleks klahvihelisid omavahel, ei kujuta enesest midagi keerukat; arvatavasti võib selleks eesmärgiks kasutada nii mõnesidki laialt levinud muusikatöötlusprogramme.
    Samuti on internetis avalikult saadaval teadlaste poolt loodud tarkvara tundmatu teksti entroopia uurimiseks. Tarkvara teeb kindlaks tundmatute tähemärkide reaalsed vasted. Kui kasutatav keel on teada, on see lihtne, kui keel pole teada, on ikkagi võimalik mingeid järeldusi helidest teha.
    Seega tuleb hirmuga ootama jääda. Võimalused niisugusteks rünneteks ei jõua suhteliselt kiiresti mitte ainult luureteenistuste, vaid ka tavaliste kurjategijate arsenali.
    Kaitset praegu selle vastu teada ei ole.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.