Eestil puudub ülevaade piiri taha tööle minejatest

Sotsiaalministeeriumi andmete järgi, on Eestist alates 1. maist kuni praeguseni lahkunud kokku 8494 töötajat. Kõik neist kahtlemata mitte igaveseks, tööperioodid varieeruvad paarist nädalast aastateni.

Kahjuks on sotsiaalministeeriumil aga andmeid vaid töölubade taotlemise ja rahuldamise kohta ja sedagi vaid loetud riikidest.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe sõnul täpne ülevaade Euroopa Liidus töötavatest Eesti kodanikest puudub. ?Käesoleval hetkel pole välisriiki tööle siirduval Eesti kodanikul kohustust oma lahkumine ametiasutustes registreerida. Põhjalikku ülevaadet omame vaid Iirimaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Soome, Norra, T?ehhi, Küprose kohta.?

Maltal, Sloveenias ja Slovakkias pole end registreerinud ükski eestlane. Ülejäänud riikide kohta andmed puuduvad.

Eesti sotsiaalministeeriumi ja Soome tööturuministeeriumi vahel käib regulaarselt koos tööjõu liikumise töögrupp, mis järgib muu hulgas töölubade alase statistika muutumist ja teeb selle põhjal järeldusi kahe riigi vahelise tööjõu liikumise kohta.

Detsembris toimunud töögrupi kohtumisel Helsingis selgus, et pärast eelmise aasta 1. maid vähenes järsult eestlaste ja teiste uute liikmesriikide kodanike poolt taotletavate töölubade arv. Selline järsk vähenemine vihjab, et enamik lahkujatest kasutab Euroopa Liidu piires kehtivat teenuste vaba liikumise võimalusi. Eesti firmad teevad Soomes enam allhankeid ning lähetavad töötajad sinna tööle.

Jõudsasti on hakanud arenema ka renditöö teenus ning seda võimalust kasutatakse palju. Täielikult puudub statistika vahendusfirmade tegevuse kohta ja nende kaudu tööle saadetud või renditud tööjõu kohta.

Eestis on selle aasta septembri seisuga registreeritud 176 tööturuteenuse osutamise litsentsi omavat ettevõtet, kusjuures suurem osa neist on sellealast tegevust alustanud viimase aasta või pooleteise jooksul. Äri paistab paljudele ahvatlev. Ja selles valdkonnas puudub meil ametlikult igasugune info, statistika ja kontroll.

Personalivahenduse ja renditeenus välismaale, on praegusaja Eestis levinud kulutulena kui kontrollimatu ja karistamatu kiire rahategemise vahend.

Võttes kokku eri allikatest kogutud info, võib vahendusfirmade kaudu Eestist mitteametlikult lahkunud töötajate ligikaudne arv viimase pooleteise aasta jooksul ulatuda 4500?5000.

Tööjõu massiline väljavool seab ettevõtja dilemma ette, kas sulgeda uksed või tõsta palku, nõrgendades sellega investeerimis- ja arengukapitali, mida me veel vajame.

Enamasti lahkuvad need töötajad, kellel on tööharjumus, pikaajaline kogemus ja kes ei vaja aktiivset ümberõpet, ehk meile praegu väga vajalik grupp inimesi. Lahkuja on enamasti noor või keskealine oskustööline.

Autor: Herdis Ojasu