Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinki aktsiate märkimisest sai aasta ärisündmus
Äripäeva hinnangul on Tallinki aktsiaemissioon lõppeva aasta üks olulisemaid ärisündmusi Hansapanga börsilt lahkumise kõrval.
Kui Tallinki aktsia hind esimestel nädalatel börsil tõuseb, siis tõenäoliselt hakkavad uued investorid tundma huvi ka teiste börsifirmade vastu. Siit edasi võib prognoosida, et suureneb ettevõtete huvi börsile mineku vastu. Tallinki emissioon annab tugeva impulsi kohaliku väärtpaberituru arengule.
Tekkinud olukorra peab ära kasutama riik. Momendil on hea aeg tuua börsile suured infrastruktuuri ettevõtted, nagu Tallinna Sadam, Eesti Energia, Eesti Raudtee, Eesti Post.
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan kutsus laupäeval Rahvaliidu kongressil peetud kõnes riiki üles jõulisemalt laenama. Tegelikult tuleks riigil vajalike investeeringute tarbeks hankida samuti raha börsilt. Selle sammuga ei lükkaks me investeeringute kinnimaksmist tulevaste põlvede kaela.
Need, kes Tallinki aktsiaid ei märkinud, väidavad, et emissiooni hind on liiga kõrge ja seetõttu ei pruugi laevafirma aktsiat oodata börsil järsk hinnatõus. Kiiret kasumit lootnud vastsed väikeinvestorid pettuvad ja huvi börsi vastu sulab kui esimene lumi. Või kui peaks juhtuma nii, et Tallinki aktsia loodetud tõusu asemel hoopis langeb, siis võib see eestlaste investeerimishuvi jälle pikkadeks aastateks minema peletada.
Võib ka juhtuda, et suur osa enam kui 16 000 uuest Tallinki väikeaktsionärist otsustab käituda põhimõttel parem varblane peos kui tuvi katusel ning pärast Tallinki aktsia mõningast kallinemist müüakse aktsiad maha ning teenitud kasum tarbitakse jõuluhulluses osaledes. Kindlasti selliseid investoreid on, aga toimetus ei usu, et nad on enamuses. Pigem võib juhtuda vastupidine. Kui kogu summa eest ei õnnestunud Tallinki aktsiaid soetada, siis ostetakse aktsiat börsilt juurde või investeeritakse need summad mõnda teise börsifirmasse.
Tallinki tuleviku puhul on oluline firma juhtide tegevus. Firma omanikeringi kuulub nüüd umbes 1 protsent eestimaalastest. Mitte ühelgi ettevõttel pole nii laia omanikeringi. Näiteks aktsionäride üldkoosolekuks on ainus sobiv paik Tallinna lauluväljak. Seetõttu võib Tallinki aktsiat nimetada rahvaaktsiaks ja see staatus seab Tallinki juhtide ning suuromanike õlule suure vastutuskoorma.
Ain Hanschmidtil, Enn Pandil ja Kalev Järvelillel õnnestus kahtlaste skeemide ja tehingutega tõusta Eesti rikkaimate inimeste hulka. Kui Hanschmidtil õnnestuks püüda kuldkalake ja kalake lubaks täita ainult ühe Hanschmidti soovi, siis ei ole praegu kuigi raske ennustada, mida mees kalakeselt paluks.
Hanschmidt sooviks kuldkalakeselt midagi sellist: ?Olen kaval ja rikas ja mul on kõik olemas peale hea nime. Lasen sinu tagasi, kui sa muudad minu Eesti mainekaimaks tippjuhiks.?
Tallinki börsile viimine kujunes laevafirma juhtidele eesotsas Hanschmidtiga omamoodi plekieemaldusvahendiks. Hanschmidt on huvitatud, et teda seostataks esmalt Tallinki eduka emissiooniga ja palju vähem Tallinki ning Ühispanga kunagiste suhetega.
Seetõttu võib kindel olla, et seni, kuni Tallinkil läheb hästi, suuromanikud väikeomanikke alt ei vea.
Autor: ÄP