Eesti Raudtee allkirjastab täna Päästeametiga koostööleppe, et tõhustada teabevahetust ja ühistegevuse operatiivsust võimalike raudteeõnnetuste korral.
Eesti Raudtee juhatuse esimehe Christopher Aadneseni sõnul pärines senine koostöölepe aastast 1999, ega peegeldanud vahepealsetel aastatel mõlemas organisatsioonis toimunud struktuurimuudatusi. Samuti on kuue aasta jooksul täiendatud hädaolukordi reguleerivaid seadusi.
?Uus lepe arvestab vahepealsete arengutega ja loob tõhusamale koostööle sobiva raami,? ütles Aadnesen. ?Seda nii raudteeõnnetuste ennetamisel kui hädaolukorraks valmistumisel.?
Eesti Raudteel ja Päästeametil on juba eksisteeriv koostöötraditsioon ühiste infopäevade ja õppuste näol. Uus raamleping täieneb aga iga maakonna omapära ja vajadusi arvestades, mistõttu raudteespetsialistid nõustavad ja koolitavad iga maakonna päästeteenistust eraldi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Koostöö haarab kõiki kaheksat maakonda, mida läbib Eesti Raudtee infrastruktuur,? ütles Päästeameti peadirektor Mati Raidma. ?Tänane lepe on kohalikele päästeteenistustele aluseks, kus on kirjas üldised põhimõtted ning kuhu hiljem lisanduvad konkreetsed kavad iga maakonna kohta eraldi.?
Uus koostööleping sätestab ka avariitagajärgede likvideerimise ning määratleb täpsemalt Eesti Raudtee päästeteenistuste tööülesanded ja volitused raudteeõnnetuse korral.
?Oluline on vigadest õppida, mistõttu dokument käsitlebki operatiivset tegutsemist õnnetuse korral. Arusaamatuste vältimiseks on detailselt lahti kirjutatud ka rongiliikluse peatamise kord,? ütles Christopher Aadnesen.
Autor: Gert D. Hankewitz