2006. aastal on moes Nigeeria kõned

Nigeeria kirju teavad vast kõik - ka need, kes pole neid kirju oma e-posti aadressile saanud.

Aastate jooksul on need petuskeemid käinud tehnoloogiliselt ajaga kaasas, võttes lisaks e-postile kasutusele muu hulgas IM-kanalid. Samuti on maailmasündmustega kursis püsinud seejuures aetavad libajutud. Näiteks nii India ookeani tsunami kui ka Kashmiri maavärin kajastusid mitmes variatsioonis ringi liikunud e-kirjades, milles tehti ettepanek toimetada kõrvale kannatanud inimestele määratud abisaadetisi ja raha või mõne hukkunu salajasele pangakontole jäänud suuri rahasummasid.

Nüüd on sedalaadi rahvusvaheliste kuritegude organisaatorid avastamas netitelefoni võimalusi. Erinevate uudisekanalite väitel eelistavad küberpätid tihti Eestis programmeeritud Skype'i teistele sarnase teenuse pakkujatele (ei teagi, kas olla siin uhke või vastupidi).

Näiteks saadetakse kellelegi algul tavaline kiri, faks või e-kiri, mis teeb ettepaneku aidata rahapesu juures oma pangakonto kasutamisega.

Muidugi eksisteerib ka teisi lihtsameelsete liimile meelitamise meetodeid.

Kui ohver on piisavalt naiivne, et sõnumile vastata, võetakse temaga juba ühendust netitelefoni teel ning püütakse saavutada seda, et ta kannaks petturitele ise üle raha - näiteks mingite hüpoteetiliste ametiisikute äraostmiseks.

Teine variant on, et õngitsetakse tema pangakontole ligipääsu võimaldavaid koode. Nagu pettuste puhul ikka kombeks, on asjaga alati tohutult kiire ja kaduma võib minna soodus võimalus...

Telefoni teel saavutatakse kurjategijate jaoks oluline eelis, otsene kontakt. See vähendab inimese võimalusi järelemõtlemiseks, läbikaalutud otsuste tegemiseks. Võib öelda, et niisugused petuskeemid ning ka muu kõnespämmi tekkimine on üks lisapõhjus, vältimaks tundmatutelt tulevate kõnede vastuvõtmist interneti kaudu.

Samuti on olemas risk arvuti nakatumiseks niisuguste kõnede kaudu kas viiruste või muu malware'iga.