Rootsi erafirma kuulab Eestis maad hooldekodude rajamiseks

"Nõudmine on tohutu," rääkis Rootsis psüühikahäiretega haigete ja vanurite kümneaastase hooldekogemusega firma Eken Care juht Mikael Sjödahl eile Tallinnas. "Kasvõi hommepäev võiks siin näiteks 50 kohaga asutuse uksed avada."

Praegu on firma siiski alles maad kuulamas, ehkki ambitsioon on olla oma kontseptsiooniga Eesti turul esimene. Kuna Eestis arenevad asjad väga kiiresti, peaks sellisel juhul "lindi läbi lõikama" aasta jooksul, ütles Sjödahl.

Rootsis on firma Eken Care põhitegevus dementsete vanurite hooldus ning psüühiliste erivajadustega inimeste järkjärguline õpetamine enesega toime tulema. Eriline rõhk on teenuse kõrgel kvaliteedil. Firmal endal on kolm kvaliteedisertifikaati. "See näitab, et me ei ole mingid tühjade sõnade tegijad," ütles Sjödahl.

Eestis jäi rootslastele silma, et olemas on küll vanadekodud n-ö tervetele inimestele, kuid eraldi hooldusasutusi näiteks erivajadustega dementsete vanurite hooldamiseks ei ole.

Eestis võiks firma Eken Care tegevus perspektiivis kasvada isegi suuremaks kui Rootsis, kus firmal on praegu kahes linnas kuus hoolekandeasutust 130 koha ning 200 palgalise töötajaga. Aastakäive on arendusdirektor Patrik Kinnbomi sõnul ca 150 miljonit Eesti krooni ning juurdekasvuplaan 15-20 kohta aastas. Eestis võiks esimene asutus olla näiteks 50 inimesele - Rootsi tingimustes tähendas see ca 80 miljoni krooni suurust investeeringut.

Praegu otsitakse Eestist koostööpartnereid - ehitusfirmasid, kohalikke omavalitsusi, õppeasutusi, investoreid. Analüüsitakse numbreid.

Rootsis on hooldusteenused täna tulikuum majandussektor, millest on huvitatud paljud riskikapitalistid. Demograafiline statistika näitab ilmselgelt, et tegu on suure kasvupotentsiaaliga turuga. Kuna paljud teenused maksab 100% kinni Rootsi riik või kohalik omavalitsus, on kliendid kõik maksujõulised ja kulusid peaaegu polegi, rääkis Sjödahl.

Eestis on olukord oluliselt erinev, kommenteeris sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja. "Kui meil oleks sama süsteem mis Rootsis, siis oleks turu kasvu perspektiiv küll meeletu," ütles ta. Kui aga sotsiaalpoliitikas järske muutusi ei tule, ei tule ka kiiret kasvu. Sotsiaalkulutused on Eestis ühed väiksemad Euroopas. Palju vastutust hoolekande osas on peredel.

"Hiigelkasumit siit ei korja. Ostujõud on Eestis nii piiratud," ütles Rahuoja.

Ministeerium on valmis rootslastega koostööks näiteks teenuste kvaliteedinõuete tõstmiseks. Samas ei saa riik kuidagi sundida kohalikke omavalitsusi ostma rootslaste kallimaid teenuseid, ütles Rahuoja. Rahuoja sõnul pole turule tulekuks mingit takistust, kui teenused maksab kinni eraklient. Kui aga mängus on riigi või omavalitsuse raha, pole asi nii lihtne. "Eelarveraha piires on turg tegijaid täis," ütles Rahuoja.