Eestist saab nii raudteeauto kui ka kommilaeva

Ameerika Auto OÜ omanik Rasmus Schneider kinnitas Äripäevale, et tema juhitav ettevõte on kogu aeg tasapisi tegelenud sõiduvahenditele lisaseadmete tootmisega. Masinate välimuse kohandamine ja modifitseerimine on üsna levinud, kuna USAs ei pöörata sõiduvahendi välimusele piisavalt tähelepanu.

Schneideri sõnutsi üritatakse Ameerika Autos sõidukite detailid integreerida just niimoodi, et auto pealispind näeks tänaval liikudes ikka auto moodi välja.

Ameerika Auto valmistas Eesti Raudtee tellimusel Fordi mudelitest 250 ja 350 raudteefirmale hiidmaasturid, mis tegelevad juba 2003. aastast alates raudteel inspekteerimise ja hooldustöödega.

Tehasest tellitud maasturitele paigaldati Ameerika Autos USAs toodetud lisaseadmed. Maasturite hüdraulika projekteerimine ja ehitamine toimus aga juba siinmail.

Kolmele raudteel remonditöid tegevale Sisu E 11 veoautole valmistati Ameerika Autos telikud ning telikute komplektid. Tallinnas paigutati raudteel liikuvatele veokitele ka Ameerikast toodud kraana ja kastid. Sõidukite raam tugevdati ning sildade asukohad pandi paika juba tehases vastavalt eritellimusele.

Rasmus Schneider rääkis, et kuna Eestis valmistatakse eritellimusel tehtavaid autosid väikestes kogustes, siis pole kasulik kõiki detaile kohapeal valmistama hakata - suurte tootmismahtudega tehasest tulevad varuosad lihtsalt odavamalt kätte.

Pärnumaal tegutsevale ASile K-A Auto, mis on täpselt samamoodi Sisu E 11 veokeid raudteel liikumise jaoks ümber ehitanud, omistati juba 2001. aastal II astme valmistaja staatus. Sellest hetkest alates on firma valmistanud pealisehitusi sellistele automarkidele nagu Volvo, Mercedes-Benz, MAN, Iveco, Scania ja Sisu.

K-A Auto juhataja Urmas Kiviselja sõnul võivad I astme staatuse saada vaid need autotehased, mis masinaid toodavad, kuid II astme valmistajad panevad sõidukitele peale vajalikud lisaseadmed, nagu näiteks furgoonid, kastid või kraanad.

Eesti Raudtee teeameti projektijuht Indrek Varba sõnutsi oli hooldustöid tegevate hiidmaasturite ja Sisu E 11 veokite kasutusele võtmise vajalik selleks, et mitte tekitada hooldustööde ajal raudteeliikluses tõrkeid. Just selliste masinate kasutamise tingisid Eesti looduslikud iseärasused, mis takistavad tavamasinatel ligipääsu väga suurel alal. "Kuna raudtee ameeriklastest omanikel olid juba varasemast ajast kogemused vastava tehnika kasutamise osas, siis oli otsust lihtne teha," lisas Varba.

Varem toiminud süsteemi kohaselt liikusid mitmemehelised grupid jalgsi mööda raudteeliini ja inspekteerisid rööpaid.

Kui avastati remonti vajavaid raudteelõike, siis sõideti neid parandama dresiiniga, mis takistas liinil liiklust.

Samuti vajavad dresiinid omaette depood ja nendega manööverdamine on tunduvalt keerulisem kui autode puhul.

Praegu sõidetakse remontivajava raudteelõiguni maasturitega mööda maanteed. Rööbastele liigub auto alles siis, kui raudteelõik paikneb raskesti ligipääsetavas kohas, nagu seda on näiteks sood või tiheda metsaga kaetud alad. Muidu aga tehakse hooldustööd ära raudtee kõrval.

Eelmise nädala teisipäeval andis Tartus paiknev Eurowesti furgoonitehas Kalevi kommivabrikule üle uue ratastel liikuva kommipoe, mis ehitati standardraamiga treilerile.

Et ostjatel oleks mugavam pääseda müügiluugini, siis lisati treilerile kokkupandav käsipuuga platvorm ja trepid.

Kommipoe katusele on võimalik paigutada 20ruutmeetrine välikohvik näiteks spordiürituste või muude sündmuste paremaks jälgimiseks.

Kommilaeva valmistanud ettevõte AS Eurowest alustas tegevust 1991. aastal furgoonide ehitamise ja remondiga. Praeguseks on ettevõttest välja kasvanud Skandinaaviamaades arvestatavat turuosa omav furgoonitehas.