SASi juht jätab maha kriisis firma

Taanlane Lindegaard tõusis SASi grupi juhiks 2001. aasta mais. Kohe pärast seda tulid 11. septembri terrorirünnak New Yorgis, samuti linnugripp, odavlennufirmade pealetung ja kütuse järsk kallinemine, mis kogu lennundust ja ka SASi tulemusi kõvasti raputasid. Lisaks oli SASil kaelas kartellileppe eest Maersk Airiga 600 miljoni kroonine trahv. Seetõttu tuli Lindegaardil SASi päästmiseks rakendada karme abinõusid, ja selle eest pälvib ta tunnustust.

"Pean teda õigeks inimeseks, kes on SASi juhtinud läbi kriisi, mis kestab. Tema tehtud struktuurimuutustel on kaalukas osa, et SAS üldse veel eksisteerib," ütles Sydbanki analüütik Jacob Pedersen uudisteagentuurile Direkt.

Lindegaardi juhtimise ajal on SASi grupp teeninud kahjumit ligi 8,5 miljardit Eesti krooni, mis on sundinud teda rakendama suuri säästupakette. Eelmisel aastal jõudis SAS lõpuks 710 miljoni krooniga kasumisse, kuid uus tagasilöök tuli tänavu esimeses kvartalis, mil oli jälle kahjum 2,4 miljardit krooni.

SASi grupi üheks suuremaks probleemiks on ränk võlakoorem. Aastaks 2008 tuleb tasuda võlgu kokku 24 miljardit krooni, neist 8,5 miljardit sel aastal. See võib sundida teda müüma oma varasid, näiteks hotelliketi Rezidor.

Suure kokkuhoiu tõttu on SAS saanud viimastel aastatel teha vähe uusi investeeringuid, sealhulgas lennukite hankimisse. Kuid juba aastaks 2010 tuleb välja vahetada umbes 90 lennukit, mis nõuab suuri investeeringuid. Muu hulgas peab SAS plaani osta soodsa hinnaga lennukeid Venemaalt, kus Boeingu abiga valmivad uut tüüpi kuni sajakohalised lennukid Russian Regional Jet.

Seoses grupi kahjumiga teatas SAS, et selle ja järgmise aasta säästupaketti on kasvatatud 3,4 miljardilt Eesti kroonilt 4,3 miljardile. Küsimusele, kuidas see võib puudutada SASi tütarfirma Estonian Airi tegevust, vastas Estonian Airi turundusdirektor Maris Kivi, et tal ei ole voli grupi plaane kommenteerida. Ta lisas, et Estonian Air oli eelmisel aastal kasumis ja ka tänavu esimeses kvartalis paranes lennukite täitumus.