Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurima tulu deklareeris Tiina Mõis
Tulu pärineb Hansapanga aktsiate müügist Swedbankile eelmise aasta kevadel. Tulumaksu maksis Mõis sellelt ligi 40 miljonit krooni.
"No ma pole küll maksuametilt miskit käepigistust saanud, kuid ilmselt polnud seda raske tuvastada, et just mina selle 160 miljonit krooni deklareerisin," ütles Tiina Mõis eile. "Maksuamet ei soovitanud aktsiaid paigutada firmasse ja nii ma müüsingi need eraisikuna, maksin ära maksud ja siis paigutasin raha oma investeerimisfirmasse."
Tiina Mõis ütles, et eraisikuna ei teeni ta ilmselt enam kunagi tulu. "Pole ka vajadust ju," lisas ta.
"Mul endal pole midagi varjata, aga kui ainult paar inimest ennast avalikustavad, siis miks minagi peaksin seda tegema, see näiks veidi imelikuna," ütles Tiina Mõis. "Mul pole sellist uudishimu teiste inimeste tulude suhtes," sõnas ta vastuseks küsimusele, kuidas ta suhtub üleüldisesse tulude avalikustamisse.
Tiina Mõis ei kuulunud küll Hansapanga asutajate sekka, kuid asus 1991. aasta suvel vastloodud panka tööle. Panga omanikeringi sai Tiina Mõis hiljem, kui panga töötajaile hakati jagama aktsiaoptsioone.
Täna osaleb Tiina Mõis aktiivselt Eesti erahariduses, olles koos ühega Hansapanga asutajatest Hannes Tamjärvega Rocca al Mare kooli omanikeringis.
Ärimees Heldur Meerits, kes on samuti üks Hansapanga asutajaid ning kes pärast Hansapanga aktsiate müüki eelmisel aastal kuulub suuremate tulude deklareerijate hulka, ütles, et ta ei taha oma tulusid avalikustada sellepärast, et suurepalgalisi armastatakse panna edetabelitesse. "Alati tabab sellistes edetabelites olijaid netiportaalides kommenteerijate sõim ning see häirib tõsiselt," ütles Meerits. "Samas, kui kadetsejaid oleks vähem, poleks mul avalikustamise vastu midagi."
Meerits ütles, et Hansapanga aktsiate müügist teenitud rahaga toimetavad varahaldurid ning otseselt suuri ärisid pole selle rahaga käima lükatud. "Mõni kopikas on läinud Audentese (Meerits on Audentese kontserni üks omanikke - toim.) arendamiseks ka," lisas ta.
Avalikustamise koha pealt oli Meeritsaga sama meelt ka Jüri Mõis, üks Hansapanga asutajatest, kes teenis Hansapanga aktsiate müügist eelmisel aastal üle 140 miljoni krooni. Miks miljonitulu teenijad eelistavad varju jääda, selles on Jüri Mõisa sõnul süüdi ajakirjandus. "Teie olete teinud enda avalikustamisest eputamise ja mulle ei meeldi eputamine," ütles Jüri Mõis. "Kuid mul poleks midagi selle vastu, et kõigi tulud oleksidki avalikud, nii nagu on Soomes, siis ei kujuneks sellest eputamist."
Üks kahest miljonitulu teenijast, kes on nõus avalikustama oma nime, on pensionieas Hardo Rätsep, kellele Hansapanga aktsiate müük tõi eelmisel aastal tulu 14 miljonit krooni. "Ma leian, et kõik peaksid oma tulud avalikustama," ütles ta. "Soomes on ju ka kõik avalik ja midagi ei juhtu."
Rätsepa sõnul on möödas ajad, kus peaks kartma väljapressijaid. "Nagunii on näha, mis autoga keegi sõidab või millises majas elab, ja kes tahab, teeb sellest omad järeldused," ütles ta. Teenitud raha on Rätsep paigutanud fondidesse ja ostnud aktsiaid. "Minu eas enam väga uusi ettevõtteid ju ei alustata," ütles ta.
Veel julges oma nime miljonitulu teenijana avalikustada Ivar Kosenkranius, kes 1960-1970ndatel oli tuntud kui aktiivne filmielu korraldaja ja filmindusest kirjutaja. Kosenkranius teenis samuti Hansapanga aktsiate müügilt eelmisel aastal 25,7 miljonit krooni.
Maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav ütles, et üle miljonikroonise tulu deklareerijate arvu kahekordistumise taga eelmisel aastal on suuresti väärtpaberitehingutest, sh Hansapanga aktsiate müügist teenitud tulu ning ka asjaolu, et inimesed deklareerivad tulusid ausamalt. "Varasematel aastatel oleks ehk tulude deklareerimise asemel kasutatud mõnd nn offshore-süsteemi," ütles Aav.
Aava sõnul on kahetsusväärne, et vaid kaks miljonitulu teenijat oli nõus oma nime avalikustama. Maksuamet küsis nõusolekut nime avalikustamiseks kokku 105 maksumaksjalt. "Põhjuseid, miks nad ei taha avalikustada, me küll ei küsi. Saadame vaid lihtsalt kirja, et kas olete nõus avalikustamisega," rääkis Aav. "Inimesed võiksid oma tulude üle uhkust tunda, nad on ju ka maksumaksjana väärtuslikud, sest maksavad palju makse."