Suhtlemist tasub õppida asjatundjatelt

See näide elust - käid treeningul, muudad oma käitumist ja saad heaks suhtlejaks kogu eluks - pani mind esiteks suhtlemistreeningu metoodikasse uskuma ja teiseks mõtlema, kui hästi meie kõigi läbisaamine sujuks, kui näiteks paarkümmend protsenti elanikkonnast neid oskusi valdaks.

Mind ajendas see avastus läbima aastast suhtlemistreenerite väljaõpet ja andis julguse hakata õpetama tõhusa suhtlemise meetodeid ka teistele.

Näen, et paari põhioskuse valdamine aitab tellimuse hilinemisest ärritunud kliendiga, palgatõusuta jäänud pettunud alluvaga, pahatahtlikult kriitilise kolleegiga, toriseva ülemusega, oma laste elustiili tauniva vanaemaga või kodus uksi paugutava teismelisega suhtlemisel.

Tõeliselt jamaks läheb ikka siis, kui me probleemi lahenduseni jõudmise asemel ei kuula, kipume teist poolt süüdistama, surume oma tahet peale või alistume end solvatuna tundes, rusikas taskus, kõvemale ütlejale.

Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu esimehe, pikaajalise suhtlemistreeneri Ann Seilenthali sõnul on suhtlemistreening aktiivõppe meetod, mille eesmärk on osaleja sotsiaalpsühholoogilise kompetentsuse suurenemine. Selleks kasutatakse videotreeningut, mille käigus luuakse grupis oma suhtlemisviiside ja nende aluseks olevate hoiakute analüüsimist ning uute oskuste omandamist soodustav õhkkond. Tõhusa õppimise tagab kolmekordne tagasiside igale grupiliikmele: treeneritelt, grupikaaslastelt ja harjutuste videosalvestistest.

Enamasti on õppimiseks 2-3 päeva - mitte näiteks kolm kuud -, kuid kogemus kinnitab, et kui oma suhtlemisviise ka pärast treeningut teadlikult jälgida, muutub suhtlemine eesmärgipärasemaks ja tulemuslikumaks nii tööl kui eraelus.

Kõige väärtuslikum on Seilenthali hinnangul, et õpitakse kaotajateta probleemilahendust, juhindutakse võitja-võitja hoiakust.

Võit teise poole kaotuse hinnaga pole enam tegelikult võit. Eelkõige kasutatakse suhtlemistreeningut juhtimis-, läbirääkimiste, klienditeeninduse, müügi-, koostöö- ja meeskonnakoolitustel.