Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suhtlemist tasub õppida asjatundjatelt

    Käisin mõned aastad tagasi suhtlemistreeningul, kus harjutasime videotreeningute varal kontakti võtma, aktiivselt kuulama, ennast selgelt väljendama, teist poolt riivamata "ei" ütlema ja kaotajateta probleemi lahendama.
    Pea õpitust veel paks ja hing emotsioonidest tulvil, jagasin oma koolitusekogemust sõbraga, kuni tabasin end mõttelt, et minu kuulaja käitubki nii, nagu äsja koolitusel õppisin. Ainult, et tema näis seda kõike nagu iseenesest oskavat: kuulates, ei esitanud suletud küsimusi ega püüdnud ette ära arvata, mis vestluspartner öelda tahab. Panin tähele, et temaga rääkides jõudsime kiiresti asja tuumani, näiteks murede tegeliku põhjuseni.
    Minu hämmastuseks selgus, et ta oli läbinud kümmekond aastat tagasi tänaseks juba manala teele läinud Eesti suhtlemistreeningute legendaarse rajaja Henn Mikkini suhtlemistreeningu.
    See näide elust - käid treeningul, muudad oma käitumist ja saad heaks suhtlejaks kogu eluks - pani mind esiteks suhtlemistreeningu metoodikasse uskuma ja teiseks mõtlema, kui hästi meie kõigi läbisaamine sujuks, kui näiteks paarkümmend protsenti elanikkonnast neid oskusi valdaks.
    Mind ajendas see avastus läbima aastast suhtlemistreenerite väljaõpet ja andis julguse hakata õpetama tõhusa suhtlemise meetodeid ka teistele.
    Näen, et paari põhioskuse valdamine aitab tellimuse hilinemisest ärritunud kliendiga, palgatõusuta jäänud pettunud alluvaga, pahatahtlikult kriitilise kolleegiga, toriseva ülemusega, oma laste elustiili tauniva vanaemaga või kodus uksi paugutava teismelisega suhtlemisel.
    Tõeliselt jamaks läheb ikka siis, kui me probleemi lahenduseni jõudmise asemel ei kuula, kipume teist poolt süüdistama, surume oma tahet peale või alistume end solvatuna tundes, rusikas taskus, kõvemale ütlejale.
    Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu esimehe, pikaajalise suhtlemistreeneri Ann Seilenthali sõnul on suhtlemistreening aktiivõppe meetod, mille eesmärk on osaleja sotsiaalpsühholoogilise kompetentsuse suurenemine. Selleks kasutatakse videotreeningut, mille käigus luuakse grupis oma suhtlemisviiside ja nende aluseks olevate hoiakute analüüsimist ning uute oskuste omandamist soodustav õhkkond. Tõhusa õppimise tagab kolmekordne tagasiside igale grupiliikmele: treeneritelt, grupikaaslastelt ja harjutuste videosalvestistest.
    Enamasti on õppimiseks 2-3 päeva - mitte näiteks kolm kuud -, kuid kogemus kinnitab, et kui oma suhtlemisviise ka pärast treeningut teadlikult jälgida, muutub suhtlemine eesmärgipärasemaks ja tulemuslikumaks nii tööl kui eraelus.
    Kõige väärtuslikum on Seilenthali hinnangul, et õpitakse kaotajateta probleemilahendust, juhindutakse võitja-võitja hoiakust.
    Võit teise poole kaotuse hinnaga pole enam tegelikult võit. Eelkõige kasutatakse suhtlemistreeningut juhtimis-, läbirääkimiste, klienditeeninduse, müügi-, koostöö- ja meeskonnakoolitustel.
    Suhtlemistreening on keerukas õppemeetod, mis nõuab oskajaid treenereid. Korraga töötab ühe grupiga kaks treenerit. Suhtlemistreeneri kutse aluseks on koolitusfirma Self II või MTÜ Iseseisvad Konsultandid juures läbitud spetsiaalne aastane väljaõpe ja suhtlemistreeneri riikliku kutsekvalifikatsiooni omamine. Eesti suhtlemistreenerid on hästi organiseerunud, koondudes 1998. aastal asutatud Eesti Suhtlemistreenerite Ühingusse.
    Suhtlemistreeningu planeerimisel peab ettevõtte juht või personalijuht arvestama, et puhtalt suhtlemistreeningut pole mõtet võtta. Enamikul ettevõtetest ei esine lihtsalt suhtlemisprobleeme, pigem on need seotud teatud valdkonnas oluliste oskuste arendamisega. Kui inimene lihtsalt ei suuda suhelda, siis on see seotud tema isiksuseomadustega ning seda treeninguga ei muuda. Harjutada saab teatud olukordades sobivaimat käitumist.
    Seetõttu peab juht enne treeningu tellimust väga täpselt selgitama, mis valdkonnas töötajad treeningut vajavad - näiteks, kas klienditeenindajad vajavad kontakti loomise, lõpetamise ja enda kehakeele tundmaõppimise treeningut või vajab mõni projektgrupp koostöökoolitust. Enda vajadusi peab iga ettevõte ise teadma, koolitaja oskab selle põhjal individuaalse programmi soovitada.
    Kindlasti on oluline, et suhtlemistreeningut viiks läbi kaks koolitajat, see kuulub antud vormi juurde. Samuti on soovitav viia treening läbi kahel päeval. Ühel päeval võib treenida mõnda spetsiifilisemat oskust.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.