Ehitusmaterjalide tootjaid nuumab piiritagune äri

Mullusel Äriplaani konverentsil ütles ehitusmaterjalide tootjate liidu juht Viktor Valkiainen, et ehitusmaterjalitööstuse tõus jätkub veel 25 aastat. Kuid optimistlik esineja oli veel isegi tagasihoidlik, sest kõneles 15protsendilisest käibe kasvust. Selle aasta esimesel poolaastal kerkis ehitusmaterjalide tootjate käive tegelikult kaks korda kiiremini, 30%.

Ka Äripäev usub kiire kasvu jätkumist ehitusmaterjalide toomise sektoris ja seda eelkõige põhjusel, et ettevõtjad rõhuvad aina enam ekspordile.

Ehitusmaterjalide tootmises peabki kõva kasv olema: vaadake, mis ehituses toimub. Näiteks mullu neljandas kvartalis oli ehitusmaht aastataguse ajaga võrreldes 25%. Siit ka põhjus, miks Valkiaise prognoosid pisut tagasihoidlikuks jäid, tema ootas ka ehitusturul väiksemat kasvutempot. Optimismi näitavad ka oma- ja välismaised kinnisvarafondid, mis on Eestis kõvasti kinnisvara kokku ostnud.

Kuid Eesti turult võib siiski tulla tagasilööke. Esiteks on puudus olulistest ressurssidest: nappus on kätte tulnud nii toorainest kui ka tööjõust. Teiseks peab siiski arvestama võimalusega, et Eesti ehitusturg hakkab ühel hetkel jahtuma - siin on oma osa näiteks jätkuval intressitõusul.

Riski suurendavad tootjate investeeringud. Ehitusmaterjalide tootjad on kasvu tingimustes uutesse tootmisüksustesse kõvasti raha paigutanud, räägitakse ikka 200 ja 250 miljoni kroonistest plaanidest. Kui aga liinid seisma jäävad, ei teeni need rahapaigutused ennast enam nii kiiresti tasa.

Oma laksu annab ka hinnatõus. Märtsis hoiatas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Tarmo Lige Äripäevas ohtude eest, mida kiire ehitusmahtude kasv ja sellega seotud kallinemine kaasa toovad. "Tellijad pole nõus enam sellist hinda maksma, mis on turuhind, ja loobuvad projektidest. Esimesed sellised juhtumid on juba olnud," märkis Lige.

Kuid kõiki neid koduturu hirmusid tasakaalustab eksport. Tänane Äripäeva lugu näitab, et võimas kasv on tulnud suures osas just teistelt turgudelt. Ehitusmaterjalide eksport kasvas esimesel poolaastal 231 miljoni krooni võrra miljardi kroonini. Võimas väljaveo tõus on parim tunnistus sellest, et siseturu riskid on maandatud ja ettevõtjad konkurentsivõimelised. Materjalitootjate piiri taha minek lubab haarata osa kiiresti kasvavatest naaberturgudest.

Hea näide on Venemaa, mille potentsiaali ehitusettevõtjaile kiitis Äripäevas paar nädalat tagasi ehitusfirma YIT juhatuse esimees Priit Sauk. Ka mitmeid Kesk- ja Ida-Euroopa ehitusturgusid võrrelnud Poola konsultatsioonifirma PMR kinnitusel on Venemaa ehitusturul lähiaastail kasv kiireim (mitte küll nii kiire kui Eestis).

Kuid piiritagune võimalus ei tähenda vaid müüki. Oluline on ka sealne odav tööjõud. Nii soovib ehitusmontaaživahtude tootja Krimelte, mille toodangust 60% läheb Venemaale, lükata suures sõbralikus naaberriigis käima tootmisüksuse.

Ega laienemisvõimelistel polegi muud lahendust olukorras, kus tööjõupuudus sektorit pidurdab. Kuna Eestis pole eraldi ette valmistatud ehitusmaterjalide tootjaid, siis võisteldakse heade meeste pärast ka ehitusfirmadega.

Autor: ÄP