Minge Eestist välja, aeg on küps

Käes on suvi ja väljas on kuum. Kõik õitseb, viljad küpsevad ruttu. Et Eestis ei juhtu seda tihti, tuleb sellisel puhul umbsest elamisest välja minna ja võtta heast ilmast kõik, mis võtta annab.

Sarnaselt võiks käituda ka majanduses. Kui majandus areneb kiiresti, nii et lausa kuum on ja odav raha tuleb sisse nii aknast kui ka uksest, siis on viimane aeg kitsukesest Eestist välja minna ja võtta heast majanduskeskkonnast kõik, mis võtta annab. Sellist asja, kus eestlane oma naabrist rikkam on, ei ole tihti ette tulnud.

Eelkõige tuleks vaadata alles arenevatesse riikidesse, mida ELis hüütakse kolmandateks ehk Venemaa, Ukraina, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia, Serbia jt. Algust on juba tehtud ja ülejäävaid (või üliodavalt pakutavaid) vahendeid on eestlased asunud paigutama kinnisvarasse. Ühendatud Kapitali omanik Hillar Teder tegutseb juba pikemat aega peamiselt vaid idaturul, viimaseks suuremaks projektiks on Kiievi poolsaarel kuue korterelamu ning hüpermarketi ehitus, mille tarbeks on Teder laenanud Skandinaavia ning Venemaa pankadelt ligi 2 miljardit krooni.

Endine Tallinna abilinnapea, praegune IPC Investmenti juht Peep Aaviksoo sihib koos kahe kolleegiga Rumeenias Bukaresti turgu, kus esialgu tahab 4 hektari suurusele maalapile kuni 120 000 ruutmeetrit elamispinda ehitada. Projektide tarbeks tahab Aaviksoo 156 miljonit krooni koguda.

Teiseks põhjuseks, miks välja vaadata, on tööjõukitsikus. Teadagi on näiteks BLRT-l juba aastaid probleeme laevaehitajate palkamisega, milleks võib kuluda aastaid ja lõpuks tuleb ikkagi suunata tellimus Leedu sõsarettevõttesse. Mure on ka meie lipulaevadel, tarkvarafirmadel Skype ja Playtech. Eesti migratsioonipoliitika on kitsarinnaline ja lühinägelik. Aus, tubli ja töökas Ivan või Sunil, kes maksab makse ja toob ettevõttele tellimusi, peab anuma riigilt tööluba kuni aasta ning ei pruugi ka siis seda saada. Pätt ja kaabakas, vahest koguni mõrvar Juri (Ustimenko) leiab ikkagi tee meie kodudeni.

Nii on edukatel ettevõtetel kunstlikult tekitatud lausa kohustus Eestist väljuda. Eesti üks suuremaid tarkvarafirmasid Webmedia läks aasta alguses Serbiasse, veidi enne Rumeeniasse. Ettevõte juhi Priit Alamäe sõnul jäi Eesti kasv kitsaks, sest siin ei koolitata piisavalt insenere.

Ta tõi näite, et kui Eesti koolitab umbes 200 IT-spetsialisti, siis vaid viis korda suurem Serbia ligi 5000 inseneri, kellest umbes pool on seotud IT ja elektroonikaga. Seetõttu kulub Eestis paarisaja haritud ja kogenud spetsialisti palkamiseks aastaid, samas kui Serbias on see võrdlemisi lihtne ja lisaks võib kasu lõigata kiirelt arenevast turust. Kuna "turismiriigi" Eesti viisapoliitika kolmandate riikide suhtes on samuti peaaegu olematu, siis tuleb selle asemel, et teisi siia kutsuda, minna hoopis mujale raha tegema, eelkõige heale lähedasele Venemaale.

Nii arendavad koos Vene äripartneriga Peterburis moodsat ligi 400 miljoni kroonist spaa-keskust Andres Tiik ja Kalle Kuusik. Lisaks ehitab Märt Vooglaid kaunisse Peterburi, Nevski prospektist ja Ermitaažist veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel olevale Vassili saarele 16 000ruutmeetrist ja 260toalist hotelli.

Kauge turisti saab jälle vahest meelitada talle lähemasse asupaika, näiteks keskeurooplase Horvaatiasse, kus Viimsi Tervise spaa-hotelli juhatuse esimees Peeter Kukk on paigutanud 250 miljonit krooni tervisekeskuse ehitusse. Võimalusi ja eeskujusid on küll.