Õpi Eesti parimatelt juhtidelt

Kuidas innustavad, suunavad ja tõhustavad Eesti edukad juhid? Kogemusi jagati Tartu Juhtimiskonverentsil.

Töötan vähe: püüan teha tööd nii vähe kui võimalik, võin öelda, et pole kunagi töötanud 24 tundi järjest.

Pikaajaline strateegia on oluline ühtse mõtlemise tekitamiseks. Miks tegeleda pikaajalise strateegiaga? Kas tõesti arvate, et teate ette, mis viie või kümne aasta pärast toimub? Põhjus on pigem selles, et mida rohkem me koos mõtleme, seda enam saame ühtmoodi aru, kuhu me läheme, ja seda vähem peame sellest igapäevaselt rääkima. See ongi pikaajalise strateegia ainus eesmärk. Suunamine on lihtsalt nende eesmärkide ülerääkimine, kui vajadus tekib.

Missiooni peab tunnetama, mitte peast teadma. Kui paljud teavad oma firma missiooni peast? Aga oluline polegi, mis on kirjas, vaid see peab olema igapäevaselt. Töötajad peavad tunnetama, kuidas käituda.

Küsige töötajatelt, millega sa neid innustad. Mina sain näiteks vastuseks: palgaga, naeratusega, energiaga. Soovitan kõigil juhtidel oma töötajatelt seda uurida, vastused võivad olla väga üllatavad.

Exceli tabelist kontrollimisest ei piisa. Kohtume juhtkonnaga kord kuus, kuid me ei anna mitte Exceli tabelitega aru, vaid näeme juba üksteise ilmetest, kas saame hästi hakkama või läheb kehvasti. Alati polegi selleks vaja Powerpointe.

Kasutan säästuaasta nippi. Vaatamata sellele, kas aasta on olnud edukas või mitte, olen rääkinud töötajatele pea 20 aastat järjest, et meil on jälle säästuaasta. Pean säästueelarve puhul silmas pigem mõtteviisi - tuletan meelde, et saame kulutada nii palju, kui teenime. Tulusid on alati raskem juurde toota kui kulusid kokku hoida.

Kõik algab sinust endast. Oluline on aru saada, mis paneb sind liigutama. Kui see on selge, suudad ka teisi kaasa tõmmata. Mina kogun energiat näiteks seminaridelt ja konverentsidelt - saan sealt alati paar head ideed.

Tarkus on ellu rakendatud teadmine. Ilma täideviimata pole juhil teadmistega midagi teha. Oluline on konverentsilt saadud mõtteid mitte ainult kõrva taha panna, vaid ka proovida ära teha.

Juhi endanimelist osaühingut. Kui uued inimesed tulevad tööle, räägin neile, et sina oled otsustaja, ja neil lähevad silmad suureks, sest nad pole sellega harjunud. Ometi võiksime enam mõelda, et oleme endanimelise osaühingu juhid ja juhtimine on meie igapäevane töö. Aga kuidas ma juhin osaühingut Mina Ise?

Tõsta pidevalt latti. Kuigi firmadel läheb praegu hästi, tuleb siiski pidevalt hoogu juurde anda. Parem on olla ise vedurijuht kui majanduskasvu voolus tagumises vagunis kaasa loksuda.

Ambitsioonikus innustab. Ambitsioonika eesmärgi loomisega innustab juht töötajaid ja ka iseennast.

Arenguvõimalus motiveerib enim. Töötaja on eelkõige huvitatud arengust ja seda tasub luua pidevalt, mitte alles siis, kui töötaja on lahkumas.

Jänes ujuma ei õpi. Inimesed teevad asju erinevatel põhjustel - kes raha, kes saavutamisvajaduse pärast. Juhte motiveerib enam eesmärkide saavutamine, klienditeenindajad aga palganumber. Inimest täielikult muuta ei saa - pole mõtet treenida jänest ujuma. Kui inimene on motiveeritud, polegi teda enam eriti suunata vaja.

Ära karista idee eest. Tihti ei julge töötajad tulla oma ettepanekutega välja, sest tihti kästakse ka see ise ellu viia.

Panustage enam tuludesse. Paaniline säästmine takistab näha investeerimisvõimalusi. Lasime ise möödunud aastal käest tulusa võimaluse, sest meil oli kulude kokkuhoiu aasta.

Järgi turuliidrit. 1996. aastal töötasin Hoiupangas ja tahtsime turuliidrile Hansapangale kannale astuda. Töötasime Hansapanga kontori kõrval ja näitasin tihti oma töötajatele, et seal seisavad ka hilja õhtul autod - järelikult inimesed töötavad kaua ja meie peame samamoodi tegema. Kui me aga kahe aasta pärast liitusime, selgus, et need olid teises vahetuses töötavate infotehnoloogide autod, samal ajal kui ülejäänud töötajad juba kell viis koju läksid.

Aga usun, et kuigi vale signaaliga, olin siiski suutnud panna oma töötajaid enam pingutama ja sellega paremaid tulemusi saavutama.

Palk on esimesena keelel, kuid mitte meelel. Minu praktika näitab, et palk on esimene teema, mis tuleb meelde, kui rääkida töötajaga motivatsioonist. Aga lähemal süvenemisel selgub, et talle on siiski olulisem saavutamine.

Püstita veidi kõrgem eesmärk. Kui oled eesmärgi täitnud 120%, siis oled midagi valesti arvestanud, näiteks vale turuosa. Kui eesmärk täidetakse 95%, siis on juht teinud head tööd. Eesmärgi püstitamisel peab teadma turgu ja turu arengut. Eelistan täita natuke vähem eesmärki kui seda palju ületada, sest siis oled planeerimisega väga mööda pannud.

Ole avatud. 2003 viisin läbi maksu- ja tolliameti liitmist. Tagantjärele võin öelda, et mul oli ikka hirm liita nii erinevate kultuuridega ettevõtteid. Istusime juhtidega palju koos ja mõtlesime läbi uue organisatsiooni funktsioonid ja väärtused, mitte ei jaganud kohe uusi juhitoole, nagu tihti tehakse. Ka ei hoidnud me kõike vaid kümne inimese teada, koosolekud protokolliti ja pandi intranetti kõigile lugemiseks.

Seega omasid inimesed pidevalt värsket pilti uuest olukorrast ja jooksvalt tekkisid sinna juurde missioon, väärtused ja eesmärgid. Muidugi kaasnes ühinemisega ka vaidlusi, pisaraid ja valu, kuid kõik probleemid räägiti läbi enne, kui mindi nendega rahva ette.

Kasum on oluline. Erafirma peab siiski alati meeles pidama, et on kasumile orienteeritud. Omanike ootused on seotud siiski eelkõige kasumlikkuse ja efektiivsusega.

Ka intellektuaalselt peab puhkama. Seminarid võtavad aja maha ja aitavad korraks taastuda ning asju läbi mõelda. Intellektuaalne taastumine ja puhkus on tänapäeval väga asjakohane.