Toimetus küsib: Mida teeb riik, et aidata tööjõuturule puudega inimesi?

Selle aasta algusest kehtib tööturuteenuste ja -toetuste seadus, millega saavad uusi tööturuteenuseid ka puudega inimesed. Tänavu on töötuna arvele tulnud u 4400 puudega inimest, neist u 600 on ka tööle läinud.

Teenuste pakkumisel lähtub tööturuamet kliendi individuaalsetest vajadustest. Puuetega inimestele on neli teenust - tööintervjuul abistamine, töötamine tugiisikuga, tööruumide ja vahendite kohandamine ning tehnilise abivahendi tasuta kasutamiseks andmine.

Puuetega inimestele suunatud teenuste pakkumist arendatakse edasi, et suurendada teenuse terviklikkust. Lisaks võib saada tööpraktikal või koolitusel osalemise eest stipendiumi ning transpordi- ja majutustoetust. 2007. a tõuseb ka töötutoetus 1000 kroonini kuus.

Puuetega inimeste vajaduste ja toimetuleku uuringu järgi vajavad puudega inimesed enim nõustamist töökoha leidmiseks (85%), täiendkoolitust või ümberõpet (74%), tööpraktikat (64%) ja transporditeenust või abi ringi liikumisel (64%). Uuringust selgus ka puudega inimeste teatav pessimism töö otsimisel: 92% arvas, et puude tõttu neile sobivat tööd ei leidu. Et inimesed üldse hakkaksid tööd otsima, on vaja selliseid hirme murda ja motivatsiooni tõsta. Jätkuvalt tuleb arendada koostööd valdkondade vahel ning pakkuda rohkem tööletulekut toetavaid teenuseid (sh psühholoogilist nõustamist puudega inimese lähedastele).

Aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks on järgmiseks aastaks planeeritud 79 miljonit. Ehk - täna ei ole esimene probleem rahapuudus, pigem jääb puudu administratiivsest suutlikkusest ja inimestest, kellele teenuseid osutada.

Suvel kiitis valitsus heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt hakatakse puudega tööealistel inimestel töötamise korral kompenseerima osaliselt puudest tulenevaid lisakulusid, näiteks lisakulutusi transpordile. See võimalus peaks avanema esialgse kava kohaselt 2008. aastal.