Kõrgelt majja tulev veetoru külmub ka süvatrassi korral

Määrav on ka veetoru majasisendi asukoht. "On olnud juhuseid, kus veetoru ehitatakse vastavalt normile, kuid sisend on paigaldatud vaid 50 cm sügavusele," sõnab Marosov. Nii moodustub käreda külmaga läbiviigu kohal "külmasild" ja veevarustus katkeb.

Siguri soovitusel aitab külmumise vastu ka veekraani nirisema jätmine, sest voolav vesi hoiab torustikus jäätumistasemest kõrgemat temperatuuri.

Veetorude külmumist soodustab Siguri hinnangul ka toru kokkupuude maja läbikülmunud välisseina või vundamendiga. See puudutab ka veemõõdusõlmi, kus pahatihti on veemõõtja kinnitatud otse külmasillana töötava kivi- või betoonseina külge.

Samuti tuleb veemõõdusõlmes tagada kõrgem kui nullkraadine temperatuur, muidu muutuvad toru korralik paigaldus ja läbiviik mõttetuks. Lahenduseks on Siguri kinnitusel paigaldada ajutine küttekeha, veearvesti kinni katta ning soojustada keldri aknad-uksed.

Kuna külmudes vee maht suureneb, läheb jäätuv veetoru lõhki. Elastne plasttoru kannatab välja paar külmumist, kuid korduvate tsüklite korral puruneb seegi.

Kui kanalisatsioonitorud on allpool külmumispiiri, õigete kalletega ja seest tühjad, ei külmu need Siguri kogemust mööda pea kunagi - erinevalt puhtaveetorudest. Liiatigi on kanalisatsioonis voolava vee temperatuur kõrgem veetorudes voolava vee omast.

Veetoru tuleb kindlasti paigaldada allapoole kohalikku külmumissügavust, s.o 1,8 meetrit allpool maapinda. Läbi välispiirde ehk vundamendi minekul peab veetoru olema paigaldatud hülssi või teise suurema läbimõõduga torusse, kus hülsi ja veetoru vaheline ruum täidetakse elastse, kuid samas veekindla materjaliga. Viimane abinõu tagab, et hoone väliskonstruktsioonis tekkivad pinged ei kandu üle torule. Samuti ei saa niimoodi kaitstud toru läbi külmuda.