Ilmataat halastas metsameestele

Taas kord võib tõdeda, et ka sel aastal ei jäänud tali taeva. Ja kuigi võib arvata, et mis ilmajutul tööstuseteemalise ajakirja veergudele pistmist, sõltub ometi ilmast ka selles valdkonnas vägagi paljude ettevõtjate käekäik.

Nii on külmade ilmade ja lume saabumine metsameestele kui kauaoodatud messiase tulek. Tean, et nii mõnegi metsafirma omaniku suurim uusaastasoov oli suunatud ilmataadile: "Külma! Anna meile külma!"

Puiduvarumise kõrghooaeg langeb talvekuudele, mil maa meie laiuskraadil üldjuhul külmunud. Kvaliteetne ja puutumatu mets kasvab enamasti kohtades, kus maa tüma, ja kui talvekuud mööduvad vihmasajuga, ei pääse raskete metsamasinatega lihtsalt puudele ligi. Puud võib ju n-ö käsitsi langetada, laasida ja vajalikku mõõtu järgata, heal juhul isegi virna tassida, aga metsast välja vedada neid ikkagi ei saa. Mõned omavalitsused keelustasid sel talvel rasketehnikaga metsas sõitmise, paljudes kohtades aga jäid masinad lihtsalt mudasse kinni.

Metsaomanikud ja metsa ülestöötamisega tegelevad firmad on soetanud miljoneid kroone maksvaid metsamasinaid, mil mitme aasta pikkune liisinguperiood. Kuidas seda maksta, kui puitu metsast välja ei saa? Ja seda ajal, kui saetööstused on valmis iga palgikoorma eest enneolematult kõrget hinda maksma.

Räägitagu mis tahes, aga pankade nn vastutulelikkusele ei maksa seejuures loota - maksepuhkust võib ju saada, aga võlg on võõra oma ning varem või hiljem tuleb see ikkagi tagasi maksta. Pealegi tahaks ju ise ka vorsti leiva peale.

Vaat siis, kuidas ilm meie elu mõjutab. Aga nüüd on lumi maas ja metsad taas talvele kohaselt saemüra täis.