Jalaseene saamine on hooletus

Artikkel

- Uudised
- Mari Hiiemäe
- 15. veebruar 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jalaseene saamine on hooletus
"Arvan, et spaades on täielik puhtus garanteeritud," lükkab Tartu Tamme erakliiniku dermatoveneroloog Elle Elberg ümber arvamuse, et ujulast võib kergesti jalaseene saada.
"Seal on puhtusekontroll niivõrd tugev - arvan, et seal ei tohiks nakatuda," ütleb ta.
Elberg möönab siiski, et teoreetiline võimalus seennakkuse saamiseks ujulatest on olemas, seda enam, et seen armastab elada soojas ja niiskes keskkonnas ning on pealegi väga vastupidav.
Ujulate ülesandeks on luua tingimused, kus seen ennast hästi ei tunneks.
"Püüame jalaseene levikut takistada sellega, et hoiame riietusruumi põranda pidevalt kuivana, sest seen teadaolevalt levib ainult niiskes keskkonnas," ütleb Aura veekeskuse juhataja Tiia Teppan.
"Samuti on riietumiskappide ees matid, nii et kui seal ongi vett, siis vajub see mati alla." Jooksva puhastuse tarvis käib teenindaja Auras kõik duši- ja riietusruumid läbi iga poole tunni tagant, kord päevas tehakse ujula ruumides suurpuhastus.
"Spaades on üldjuhul olemas klientidele suunatud sildid, mis nõuavad jalgade desinfitseerimist enne ujulasse sisenemist," ütleb Viimsi SPA Vabaajakeskuse juht Helika Raudmäe ning selgitab, et kõikides ujulates peab jalgade desinfitseerimise võimalus olemas olema.
Viimsi SPAs on selle tarvis spetsiaalsed pedaaliga kastid, millele surudes pihustub desinfitseeriv lahus otse jalale.
"Kui ujulasse tuleb inimene, kellel on jalaseen, siis desinfektsiooniga blokeeritakse olemasolev seenbakter ujumise ajaks ära, et see teisi ei nakataks," ütleb Raudmäe ning lisab, et tervetele klientidele pakub desinfektsioon lihtsalt kaitset nakatumise eest.
Viimsi SPAs on jalgade desinfitseerimiseks mõeldud spetsiaalsed Gutasepti lahusega varustatud kastid nii naiste- kui ka meeste duširuumides ning soovijad saavad neid kasutada nii ujulasse, duširuumi kui ka sauna minekul.
Dermatoveneroloog Elle Elberg usub, et jalgade desinfitseerimine pihustiga on jalgade kaitseks täiesti piisav ja isegi raviva toimega.
Mõnedes ujulates asendab desinfitseerimismasinaid jalavann, millest ujulasse minekul läbi tuleb jalutada ning milles on puhastav aine juba sees.
Tartu Aura veekeskuses on jalavannis klooriga puhastatud vesi.
Juhataja Tiia Teppan ütleb, et võimalust ujulasse minna ilma sealt vannist läbi astumata ei ole.
Kui inimene soovib jalgadele lisakaitset, siis soovitab Teppan seenevastased vahendid individuaalselt kaasa võtta.
Viimsi haigla perearst Krista Kaarlõp ütleb, et seene saamise oht on väike, kui säilitatakse isiklikku hügieeni.
Kaarlõp arvab, et tugevast desinfitseerimisest on olulisem, et pärast ujumist korralikult jalad puhtaks pestaks ning hoolega kuivatataks, nii et varbavahed oleksid täiesti kuivad.
Soovitatav on ujulast tulles panna jalga ka puhtad ja kuivad sokid.
Kaarlõp selgitab, et seen võib saada jalale ligi mõne naha pisivigastuse kaudu, kui jalad jäävad ujulaveest puhtaks pesemata ning kuivatamata. Kui oma jalgade eest korralikult hoolt kanda ning mitte lasta neil niisketes jalanõudes olla, siis ei maksa karta ka seennakkuse saamist.
Ka Tiia Teppan arvab, et esmaoluline on korralik pesemine ja kuivatamine ning soovitab desinfitseerivate vahenditega mitte väga liialdada. "Kui nahk on terve ja kuiv, siis ei levi seal ükski seen," ütleb Teppan. Kui ujulat külastades veel ka isiklikud rannaplätud kaasas on, siis võib seene suhtes olla täiesti muretu.
"Jalaseene ravi aga ei ole keeruline, kui haigusele kohe alguses tähelepanu pöörata," ütleb Krista Kaarlõp ning lisab, et kui kohe ravima hakata, saab jalaseenest jagu paari nädalaga.
Hetkel kuum