Läti kui Balti keti nõrgim lüli praegu

Halvad uudised. Balti riikide murelaps on praegu Läti - sealsed arengud nagu usalduskriis lati vastu, riigireitingu korrigeerimise negatiivne väljavaade, Rootsi emapankadelt rahavoo vähenemine võivad suure tõenäosusega kanduda üle ka Eestile ja Leedule. Meid seob ühine minevik ja võib oodata ühine tulevik.

Äripäeva arvates peame jälgima Läti majandust erilise hoolega.

Esimene doominokivi pole veel kukkunud, aga on ohtlikult kaldu. Eesti ja Läti makromajanduse näitajad on väga sarnased, ainult meie positiivne on Lätis veelgi positiivsem ja negatiivne veelgi negatiivsem.

Läti inflatsioonitempo on 7 protsenti aastas, jooksevkonto puudujääk oli eelmise aasta kolmandas kvartalis lausa 24 protsenti sisemajanduse koguproduktist, mis on suurim Euroopa Liidus. Läti sisemajanduse koguprodukti kasv oli eelmisel aastal seevastu 12, Eestil 11,5 protsenti.

Läti ülekuumenenud majandust rahastavad samad Rootsi emapangad mis Eestitki.

Lati konverteerimine euroks tekitas Läti pankadele tõsiseid probleeme, mis peegeldusid lühiajaliste pankadevaheliste laenude intresside tõusus kaks korda umbes kümne protsendi tasemele. Latt on valuutakomitee stiilis seotud samuti euroga, kõikumisvahemikuga pluss-miinus üks protsent.

Lätis on toimunud kiire avaliku sektori töötajate palkade kasv, mis lisab omakorda hoogu sisenõudluse kasvule. Võttes õppust Lätist, õnnestub ehk Eestis halvim - krooni devalveerimine, majanduskasvu järsk aeglustumine - ära hoida.

Krooni devalveerimine mõjuks hävitavalt laenuvõtjatele, kelle laenud on euros. Päris kindlasti vallanduks kinnisvarakrahh, mis lööks ka panku endid. Siinsete pankade Rootsis paiknevad emapangad teeks targasti, kui ei keeraks laenukraane järsult kinni.

Eestil on veel omad spetsiifilised mured nagu kaks nädalat väldanud börsilangus, mis paneb investorite meelekindluse proovile. Riia börs on Tallinna börsist tunduvalt vähem likviidne - see tähendab, et ei pälvi investorite nii suurt tähelepanu.

Läti firmade aktsiad pole sündmustele sama hästi kui reageerinud, valitsuse ja muude emitentide võlakirjade hinnad, millele järsk intressitõus peaks otsest mõju avaldama, pole langenud. Mis on omast kohast hea.

Loodame, et Lätis ei teki välisspekulantidel huvi püüda latti devalveerida - ja et praegune turbulents on tekkinud vaid seetõttu, et Läti elanikkond on mures oma säästude pärast ja vahetab neid eurodeks.

Autor: ÄP