Kui veel kümmekond aastat tagasi olid
Muraste, Suurupi, Vääna-Jõesuu, Keila-Joa, Laulasmaa, Lohusalu, Klooga, Mähe,
Randvere, Muuga, Kiisa ja Aespa Harjumaa populaarsed suvituskohad, siis nüüd on
nõukogude ajal ehitatud suvilakooperatiivid muutumas peamiselt
elamupiirkondadeks.
Praeguseks on nõukogude ajal ehitatud suvilakooperatiivid muutumas elamupiirkondadeks. Paljud suvilad on juba ümber ehitatud eramuteks ning neid kasutatakse aastaringseks elamiseks, kirjutas Tarbija 24.
Tallinna piires, näiteks Mähel, kuid ka Tallinna lähiümbruses on suvila kaotanud enda algse funktsiooni, kuna otstarbekam on üleval pidada ühte elukohta. Suurem osa müügis olevatest suvilatest müüakse krundihinnaga, kuna ostjad ei näe suvilahoones lisaväärtust. Loodetakse soetada soodsalt vana suvilaga mereäärne maatükk, et siis sinna eramu ehitada.
Suvilaid ostetakse ka ümberehituseesmärgiga, kuna on levinud väärarusaam, et see tuleb odavam uue elamu ehitamisest. Suvilakrundi hinna teeb soodsamaks selle suurus (u 800 m2) mis on enamasti kordades väiksem valdade poolt uute elamurajoonide kruntide jaoks määratud miinimumsuurusest (nt Saue ja Keila vallas 3000 m2).
Artikkel jätkub pärast reklaami