Rislingut tunned bensiinist

Dilemma veiniklubis restoranis Bonaparte proovisime seekord Vana Maailma risling-veine, mida iseloomustatakse kõige sagedamini mõistetega "bensiinine" ja "mineraalne". Olenevalt veini küpsusastmest, sobib veel kas "roheline õun" noorema või "kollane õun" kauem laagerdunud veini kohta.

Risling on hea viinamarjasort veidi jahedamates piirkondades kasvatamiseks, seetõttu ongi ta levinud Saksamaal ja Austrias, mis jäävad teistest suurtest veinimaadest põhja poole.

Kuigi tänapäeval on risling jõudnud ka Tšiili ja Austraaliasse, tasub tutvumist sellest viinamarjasordist valmistatud veinidega alustada tema algse kodumaa, Saksamaa veinidest.

Veiniklubi seekordne külaline, Rimi Eesti Food ASi tegevdirektor Ruth Laatre meenutab, et pool aastat tagasi Uus-Meremaal puhates sai joodud peamiselt just rislinguid. "Üks vein oli küll selline, et hästi alla ei läinud, aga üldiselt mulle valged veinid, sealhulgas rislingud, meeldivad," määratleb Laatre oma maitset.

Risling on üks happelisemaid viinamarjasorte. Seetõttu taluvad sellest valmistatud veinid pikka laagerdusaega. Nii sobib risling hästi veinikollektsionääride keldritesse ja kinkimiseks.

Bonaparte'i omanik ja sommeljee Kadri Kroon hoiatab alustuseks, et risling on hinnatud eelkõige asjatundjate seas, tavatarbijale on tema maitse veidi liiga omapärane. "Kui osta rislingut supermarketist, siis tasub valida Alsace'ist kas Paul Zinki või Wolfbergeri toodang," soovitab Kadri. Parimad Saksa veinid tunneb ära pudelikaelal või sildil asuva kvaliteedimärgi järgi, mis kujutab kotkast viinamarjakobaraga. Aga neid veine supermarketist tõenäoliselt ei leia.

Alustame degusteerimist ühe lihtsama, nn rahva maitse järgi veiniga, mis toob meelde ühe laiemalt tuntud Saksa veini Blue Nun. Joh. Jos. Prüm Himmelreich Riesling Kabinett 2004 on tüüpiline Moseli piirkonna vein, mis tähendab eelkõige madalat alkoholisisaldust, vaid 8%. Aroomis aimuvad magusad puuviljad, nagu virsik ja kollane õun. Ruth arvab, et tegu on hea suveveiniga ja Kadri on nõus: "Kui rannas keegi võtaks autokülmikust selle veini välja, ma jooks hea meelega."

Aga härra J. J. Prümi taevariigi (Himmelreich) aiast pärit suvevein oli vaid kergemeelne sissejuhatus tõsisemale rislingu-proovimisele. Järgmised kolm veini on kõik oma piirkonna hinnatud veinid.

Salomon Riesling Undhof Kögl 2005 on pärit Austriast. Klaaskorgiga suletud pudel tõstatab teema erinevate korgimaterjalide väärtusest ja väärikusest. "Klaaskork on tegelikult väga mugav pooleldi joodud pudeli uuesti sulgemiseks. Korgipuu kork on viimasel ajal aina kallimaks läinud ja korgi kvaliteet kõigub," ei näe Kadri põhjust moodsaid materjale maha teha.

Salomoni risling on tuntavalt mineraalse maitsega, suisa soolakas. Hea tahtmise korral sealt ühe magusa noodi ehk leiab. "Sellise hapuka, nagu barbarissikommi magus," täpsustab Kadri.

Johannishof Charta Riesling Kabinett 2005 pärineb otse rislingute kodukandi südamest, Saksamaalt Rheingaust. Kuiv, väga aromaatne ja kreemjas vein, millel on vürtsikas järelmaitse. "Tüüpiline hea risling," hindab Ruth. "Seda ei tahaks niisama juua, vaid toidu kõrvale."

Trimbach Riesling Reserve 2004 viib meid Vana Maailma neljandasse suurde rislingu-piirkonda, Alsace'i Prantsusmaal. See on proovitud veinidest kõige küpsem, rislingu iseloomulik bensiinimaitse on kõige selgem.

Maitstud veinide paremusjärjestuse osas on veiniklubilased seekord üksmeelsed. Parimaks tunnistame kolmandana proovitud Johannishofi - sakslased ikka oskavad rislingut teha, pole midagi öelda! Salomon ja Trimbach jäävad teist-kolmandat kohta jagama. Veidi ebaõiglaselt aristokraatidega mõõtu võtma pandud Prümi vein pälvib neljanda koha ja lohutuseks parima suveveini tiitli.