Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Järjest targem mees taskus
Mõni nädal tagasi ületas mobiiltelefonide arv ELis 480 miljonit, möödudes esmakordselt ELi rahvaarvust. Näiteks Nokia on teinud mobiiltelefoni populariseerides head tööd, kuid edasisel kasvul on justkui sein ees.
Mobiilside trende analüüsides tulebki eraldada arenenud ja arenevad turud, kus ootused on väga erinevad ning erinevad ka tooted ja teenused, mida seal müüa õnnestub. Arenenud riikidest on ülikõrge mobiiltelefonide läbilöök ELis ilmekas näide sellest, et kasvu saavutamiseks pole võimalik uusi sihtrühmi juurde võita - isegi lapsed ja vanurid räägivad juba mobiiliga.
Kasvu generaator on selgelt uued teenused. Sektori tegijad ise arutlevad juba pikemat aega, kas mobiiltelefon ikka on telefon. Uuringufirma Informa uuringu kohaselt vaatab maailmas viie aasta pärast mobiiltelevisiooni 125 miljonit inimest, oluliselt lihtsamatest teenustest rääkimata. Mobiiltelefon ei ole juba ammu ainult kõneterminal, ta on ka arvuti ja fotoaparaat. Kuidas muuta telefon televiisoriks?
Tee uute teenuste ja kasutusvaldkondadeni on pikk ja käänuline. Sel aastal on oluline arutlusteema WiMAX. Kuidas mõjutab see 3G arengut? Mis tuleb pärast seda? Lühike vastus on, et keegi ei tea. Seepärast räägitakse pigem pikaajalisest arengust kui nt neljanda põlvkonna mobiilsidest.
Mobiiltelevisioon on suund, millele leidub lai kasutajaskond. Mobiiltelefonist on saanud igaühe kaaslane tänu aparaatide ja kõnehinna märkimisväärsele langusele. Sektori eripära arvestades, kus lahenduste uudsus lahtub ruttu, olen üsna veendunud ka mobiiltelevisiooni muutumises rahvatelevisiooniks.
Teenuste kõrval on väljakutse siiski ka aparaatide sobitamine. Telefonis, millega on väga mugav rääkida, ei pruugi olla väga mugav saateid vaadata. Nt on vaja vabakäesüsteemi, et ekraani vaadates ka heli selgelt kuulda. Väike ekraan seab palju piiranguid, mille ületamine on tootjatele lähiaja võtmeküsimus.
Mobiiltelevisioon ei tähenda, et klient võiks jälgida AK päevauudiseid ainult kell 21.00 - sugugi mitte. Mobiiltelevisiooni idee on muuta kliendile meeldivad programmid kättesaadavaks mitte ainult kohast, vaid ka ajast sõltumatult.
Globaalses plaanis on seadmete tootjatel tööd ja müügivõimalusi veel väga-väga palju. Maailmas on selle aasta lõpuks (Ericssoni prognoosi kohaselt) 2,5 miljardit mobiilside kasutajat, mida on maakera rahvaarvu ja Euroopa kogemust arvestades veel vähe. Tööpõld on seega lai.
Aasia maad nagu Hiina ja India (Aasias elab 3,9 miljardit inimest ja piirkonna jõukus kasvab) ning seejärel ka Aafrika teevad lähiaastail kindlasti suure hüppe. Seal on telefoni esmane funktsioon kõne ja läbilöögi kasvumootor - telefoni ja kõne madal hind.
End juba tõestanud teenused, telefonid ja andmesidelahendused eksporditakse tulevikus arenevatesse maadesse, kui nad jõuavad etappi, kus täna on oma arenguga Aasia arenenuimad riigid (nt Taiwan ja Jaapan) ning ka mõni Euroopa riik. Euroopa ei tohi Aasia võimsust alahinnata. Samsungi mobiiltelevisiooni toega telefon on täna juba turul, teised jõuavad turule pisut hiljem. Sisulist võitu Aasial siin muidugi pole, kuna pole veel ka õiget teenust. Emotsionaalne võit on see siiski.
Maailma mobiilside kasutajate arv kasvab lähemal viiel aastal hüppeliselt iga aasta, teenused arenevad ja kiirused kasvavad. Ning mobiiltelefon muutub paljudele oluliseks kaaslaseks kogu eluks.