Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Järjest targem mees taskus

    Mõni nädal tagasi ületas mobiiltelefonide arv ELis 480 miljonit, möödudes esmakordselt ELi rahvaarvust. Näiteks Nokia on teinud mobiiltelefoni populariseerides head tööd, kuid edasisel kasvul on justkui sein ees.
    Mobiilside trende analüüsides tulebki eraldada arenenud ja arenevad turud, kus ootused on väga erinevad ning erinevad ka tooted ja teenused, mida seal müüa õnnestub. Arenenud riikidest on ülikõrge mobiiltelefonide läbilöök ELis ilmekas näide sellest, et kasvu saavutamiseks pole võimalik uusi sihtrühmi juurde võita - isegi lapsed ja vanurid räägivad juba mobiiliga.
    Kasvu generaator on selgelt uued teenused. Sektori tegijad ise arutlevad juba pikemat aega, kas mobiiltelefon ikka on telefon. Uuringufirma Informa uuringu kohaselt vaatab maailmas viie aasta pärast mobiiltelevisiooni 125 miljonit inimest, oluliselt lihtsamatest teenustest rääkimata. Mobiiltelefon ei ole juba ammu ainult kõneterminal, ta on ka arvuti ja fotoaparaat. Kuidas muuta telefon televiisoriks?
    Tee uute teenuste ja kasutusvaldkondadeni on pikk ja käänuline. Sel aastal on oluline arutlusteema WiMAX. Kuidas mõjutab see 3G arengut? Mis tuleb pärast seda? Lühike vastus on, et keegi ei tea. Seepärast räägitakse pigem pikaajalisest arengust kui nt neljanda põlvkonna mobiilsidest.
    Mobiiltelevisioon on suund, millele leidub lai kasutajaskond. Mobiiltelefonist on saanud igaühe kaaslane tänu aparaatide ja kõnehinna märkimisväärsele langusele. Sektori eripära arvestades, kus lahenduste uudsus lahtub ruttu, olen üsna veendunud ka mobiiltelevisiooni muutumises rahvatelevisiooniks.
    Teenuste kõrval on väljakutse siiski ka aparaatide sobitamine. Telefonis, millega on väga mugav rääkida, ei pruugi olla väga mugav saateid vaadata. Nt on vaja vabakäesüsteemi, et ekraani vaadates ka heli selgelt kuulda. Väike ekraan seab palju piiranguid, mille ületamine on tootjatele lähiaja võtmeküsimus.
    Mobiiltelevisioon ei tähenda, et klient võiks jälgida AK päevauudiseid ainult kell 21.00 - sugugi mitte. Mobiiltelevisiooni idee on muuta kliendile meeldivad programmid kättesaadavaks mitte ainult kohast, vaid ka ajast sõltumatult.
    Globaalses plaanis on seadmete tootjatel tööd ja müügivõimalusi veel väga-väga palju. Maailmas on selle aasta lõpuks (Ericssoni prognoosi kohaselt) 2,5 miljardit mobiilside kasutajat, mida on maakera rahvaarvu ja Euroopa kogemust arvestades veel vähe. Tööpõld on seega lai.
    Aasia maad nagu Hiina ja India (Aasias elab 3,9 miljardit inimest ja piirkonna jõukus kasvab) ning seejärel ka Aafrika teevad lähiaastail kindlasti suure hüppe. Seal on telefoni esmane funktsioon kõne ja läbilöögi kasvumootor - telefoni ja kõne madal hind.
    End juba tõestanud teenused, telefonid ja andmesidelahendused eksporditakse tulevikus arenevatesse maadesse, kui nad jõuavad etappi, kus täna on oma arenguga Aasia arenenuimad riigid (nt Taiwan ja Jaapan) ning ka mõni Euroopa riik. Euroopa ei tohi Aasia võimsust alahinnata. Samsungi mobiiltelevisiooni toega telefon on täna juba turul, teised jõuavad turule pisut hiljem. Sisulist võitu Aasial siin muidugi pole, kuna pole veel ka õiget teenust. Emotsionaalne võit on see siiski.
    Maailma mobiilside kasutajate arv kasvab lähemal viiel aastal hüppeliselt iga aasta, teenused arenevad ja kiirused kasvavad. Ning mobiiltelefon muutub paljudele oluliseks kaaslaseks kogu eluks.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
USA aktsiaindeksid andsid langussignaali
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.