Luman: poliitikute jaoks on maailma ainsateks suurriikideks USA ja Eesti

Ta võrdles konkurentsi jalgpalliga "Jalgpall on keeruline mäng, sest vastane segab, see sunnib ronaldinosid paremaks, sama teeb ka konkurents, viib tooted vastavusse nõudlusega ja riik peab tegema kõik, et konkurents oleks terav," lisas ta.

Lumani sõnul tuleb siin vaadata, millest räägitakse. "Enam ei kohta olukorda, kus ostukonkurssi ei viida läbi mõistlike tingimuste kohaselt, olukord on paranenud 15 aasta jooksul. Paraku kohtab tingimusi, millel ei ole ratsionaalselt alust ja paraku ei ole kõiki kõikidest konkursi tingimustest informeeritud," lisas ta. Näiteks tõi ta konkursi, kus paluti pakkumist 30 aasta hooldekulude kohta, kuid kuna puudusid täpsed andmed tuleviku kohta, siis ei osaletud. Samas üks kidakeelne ettevõtja osales, kes ei tahtnud avaldada saladust, kuidas ta tulevikku ennustab. "Ka komisjonis istunud majandusprofessor tundis selle vastu huvi ja oleks selle teaduskeelde pannes saanud Nobeli majanduspreemia," lisas ta.

Kuuma sõnul on Eesti konkurents keskpärane ja seda on ka teaduslikult mõõdetud. "Eesti riigi mure on suurus, igaüks leiab oma niši vältides teravat konkurentsi. Õmblejad teevad kas kleite või pintsakuid, särgitootjaid ei konkureeri otseselt omavahel, kuna on vaid üks särgitootja," selgitas ta.

"Riik peab probleeme lahendama, et tekiks positiivset motivatsiooni, et rikkus oleks kaitstud ja lugupeetud ning inimesed tahaksid rikkaks saada," ütles Leev.

Leevi sõnul on neli riigi konkurentsivõime sammast avatus, haridus, loovus ja kapital, kui need on olemas, on lootust konkurentsivõimelisusele. Ka need riigid, kes on ambitsioonikamad, on edukamad.

Jaamu sõnul on ära unustatud toode. "Kadunud on produkt ise, tootmine on jäänud selgelt unarusse, ka tootmise arendamine on jäänud unarusse. Kõik tarbivaid tooteid, ka siis kui meil on teadmistepõhine majandus, lihtsalt protsess muutub kõrgtehnoloogilisemaks ja kasutatakse vähem inimtööjõudu. Enne kui müüa, tuleb tootmine korda teha, vahetada tehnoloogia välja, kaasata teadlasi, koolitada personali," arutles Jaamu.

Veskimägi sõnul oleme piisavalt ambitsioonikad ja väga avatud. Tema sõnul on probleemid hariduses ja loovuses. "Hariduses on ettevõtjate mure see, et meil on neid pehmeid nn tahvelkriidi ülikoole liiga palju. Loovus on tehniline, mis liiga väheste koolide prioriteet. Odava töjõud aeg läbi. Kui meil ei ole väärikaid spetsialiste võtta jäävad need kaks - loovus ja haridus - kapitalile ja avatusele jalgu," rääkis Veskimägi ettevõtjate murest.

Lumani sõnul ei jää tänases Eestis kapitali puudumise tõttu midagi tegemata. "Siin on soodne investeerimiskliima, poliitikutel on olnud oidu mitte eristada kapitali päritolu ja seada piiranguid. Väikeriigil on see häda, et ei saa mitte avatud olla. Ükskõik, millise moodsa efektiivse tehnoloogiaga toodad koduturule, eeskätt on vaja ikkagi eksportida," lisas ta.

Lumani sõnul on haridusega see häda, poliitikas tehakse otsuseid nelja aasta perspektiivis. "Samas hariduse kadalipus läbimiseks kulub noorel mituteist aastat, on teised ajahorisondid ja keerukamad otsused. Edukates riikides õpetatakse põhjalikult täppisteadusi põhikoolis ja gümnaasiumis. Selle kohapealt liigume täiesti vales suunas, õpetame meeletult mitte täppisteadusi, mis on allakäigutrepi algus," lisas Luman, kelle meelest peaks riik tõstma oluliselt inseneride kohtade tellimust ülikoolides.