Vikipeedia promojatele meeldib rõhutada
tänaseks suurima entsüklopeedia ajakohasust. Vikipeedia saab väga kiirelt
reageerida aktuaalsetele sündmustele ning artikleid värskendada.
Seega tundub mõneti kummaline, et vabatahtlikud vikipedistid otsustasid asuda tööle staatilise ingliskeelse CD-entsüklopeedia kallal. "Paljudel inimestel üle maailma ei ole internetiühendust," põhjendas Vikipeedia CD-versiooni loomise vajadust projekti vabatahtlik eestvedaja Martin A Walker.
CD edu korral ilmub tõenäoliselt varsti ka osa Vikipeediast raamatuna. Terve Vikipeedia raamatuna ilmutamine poleks ilmselt võimalik, sest ainuüksi ingliskeelne versioon sisaldab üle 1,7 miljoni artikli, mis tähendab, et väljaantavate raamatutega võiks sisustada väiksema raamatukogu.
Uuringute kohaselt on 36 protsenti USA täiskasvanud internetikasutajatest Vikipeediat kasutanud. Tervelt kaheksa protsenti teeb seda igapäevaselt. Entsüklopeedia on keskmisest populaarsem üliõpilaste ning teiste nooremate internetikasutajate seas. Vikipeedia sai alguse 2001. aastal, eestikeelne versioon paar aastat hiljem.
Vikipeedia CD sisaldab vaid murdosa ingliskeelse Vikipeedia mahust - 2000 artiklit. Peamine rõhk on asetatud geograafiale, kirjandusele ja teistele teemadele, mille sisu eeldatavasti aasta või paari jooksul oluliselt ei vanane.
Projekti eestvedajad loodavad, et CD on pisut kõrgema kvaliteediga kui veebiversioon. Vabatahtlikud on teinud hoolikalt tööd otsimaks ja parandamaks trükivigu, vigast keelekasutust ning vandalismi (teadlik väärinfo või artiklite pahatahtlik rikkumine). Toodud faktide kontrollimine oleks aga olnud liiga suur töö, mistõttu võib plaadil leiduda sisulisi vigu.
Negatiivse poole pealt võib välja tuua, et artiklite valikust kumab läbi ameerikakesksus ning kohatine asjatundmatus. Näiteks on üle kümne artikli üksikutest orkaanidest, mis ilmselt suurt osa maailmast kuidagi mõjutanud ei ole. On selge, et kui on vaja 2000 artikliga katta kõige olulisem, muutub valiku tegemine väga keeruliseks. Sellegipoolest jääb arusaamatuks, miks on näiteks mineraloogia kategoorias esile toodud ammoliit ja türkiis. Kas näiteks kvarts ja kaltsiit polnuks parem valik?
Walkeri sõnul võiks nö puhtam versioon meeldida õpetajatele, kes muidu ei julge õpilastele soovitada entsüklopeediat, mida igaüks võib suvalisel hetkel muuta. Sellele vaatamata on CD-versioon endiselt vabatahtlike töö tulemus, mis ei pruugi olla oma ala asjatundjate poolt kontrollitud.
Projekti koduleht internetis kannab küll nime wikipediaondvd.com, kuid entsüklopeedia ise on siiski CD-plaadile kirjutatud, sest DVD-lugejad ei ole paljudes arengumaades veel kuigi levinud. CD maksab 14 dollarit ehk umbes 160 krooni.