Karussellifirmas valitseb tühjus

Ekseldes mööda Otepää-suurust linna ligi tund, ei tulnud lunastus sekunditki liiga vara. Seal see on. Suur punastest tellistest tööstushoone, mille ühe torni otsas ilutses sinistest ja valgetest pirnikestest karusselli sisse kujundatud nimi "Skogh".

Astume sisse lahtisest roostes raudväravast, mille taga asub kaks suurt laohoonet, üks kontorihoone ja kolm suurt angaari, kus seisavad tsirkusevagunid ja lõbustuspargi ornamentikaga veoautod. Peale angaaridesse pesa loonud vareste on kõik liikumatu.

Sama elutu paistab ka firma kontor. Kontorilauad, mis akendest sisse piiludes paistavad, näivad omanikuta olevat juba pikemat aega. Läheduses elavad kohalikud ei ole samuti seal mõnda aega elu märganud. "Viimase kahe nädala jooksul kindlasti mitte," ütleb meesterahvas, kelle hilist hommikukohviidülli ma häirin.

Postkast ema juures

Meie teine sihtkoht on härra Skoghile kuuluva rändlõbustuspargi Skoghs Nöjesfält kodulehelt leitud postiaadress. Väikse valge elumaja uksest tuleb välja vanem rõõmsameelne naisterahvas - Håkani ema.

"Teda ei ole," vastab ema, tema sõnul on Håkan kas Poolas või Eestis. "Praegu on neil hooaeg ja nad ei käigi siin." Samuti ei oska ta aidata meid telefoninumbritega.

Võtan ühendust numbril, millelt kunagi korraks kontakti sain, ja küsin, et kuna ma olen Hebys, siis äkki saaksin kellegagi firmast rääkida. "Te olete praegu Hebys?" küsib hääl teiselt poolt toru imestusega. "Ei, praegu ei ole Hebys kedagi, kellega rääkida."

Käime ka kohalikus omavalitsuses. "Håkan Skogh peaks viibima praegu Eestis," vastab sealne sekretär ja viitab ise toimunud õnnetusele. Midagi täpsemat ta Skoghist ega tema firmadest ei tea. "Nad viibivad siin väga vähe. Ainult talvel ja vähest aega ka suvel."

Oma retkega suutsime me välja selgitada vaid ühte - Tivoli Tuuri seadmeid omaval firmal on olemas kontor. Kes seal töötab ja millal nad kohal on, jääb selgusetuks. Aga kas seda ongi üldse vaja teada, kui meil on olemas Viikna sõna, et tegu on aumeestega?