Teemaplaneeringu koostaja TLPA on seletuskirjas neid tõdemusi ühel või teisel määral refereerinud, kuid kahjuks mitte reaalses teemaplaneeringus rakendanud, nagu märgib ka arhitekt Mihkel Tüür oma kirjutises "Tallinna kõrghoonete teemaplaneeringu taustal" ("Eesti Ekspress" nr 13(903), 29.03.07).
Edasi küsin: kas kõrghooneid on vaja elanikkonnale? Teemaplaneeringu seletuskirja N7 annab vastuse: SaarPoll OÜ poolt läbi viidud küsitlus näitas, et kõrghoonetesse suhtutakse valdavalt negatiivselt. Vastus on ka ootuspärane, kui uskuda välisautorite arvamust kinnisvara väärtuse langemise kohta.
Ei saa jätta mainimata, et teemaplaneeringu seletuskiri sisaldab tavapäraseid katteta deklaratsioone (N5): kõrghoonete rajamisega seoses ei tohi väheneda linna haljas- ja rohealad, ei tohi kaasneda linna teedevõrgu olulisi ümberehitusi, Tallinna vanalinn peab olema siluetis üheks domineerivamaks kohaks jne. On ilmselge, et taolised deklaratsioonid ja kõrgehitiste edendamine pole ühitatavad, nad on antagonistlikus vastuolus. Seda saab lugeda ka eksperthinnangust.
Kas kõrghooned on kasulikud otsesele kasutajale? Kordan siin oma eelmises kirjutises esitatut, et kõrghooned tekitavad kulukamaid ehituslahendusi, kallimaid parkimislahendusi, nõuavad suuremaid kulutusi ekspluatatsiooniks, kulutavad suhteliselt rohkem energiat mehhanismide tööks jne. Seega vähemkasumlik nii elanikule kui hoone operaatorile.
Kellele siis kõrghooned on vajalikud?
Ka siin leiame vastuse seletuskirjast N 10: "Teemaplaneering on aluseks detailplaneeringutele, mis teemaplaneeringu jõustumise hetkeks ei ole vastu võetud". Ja veel edasi - ...TLPA analüüsib planeeringulahenduse sobivust, ...arvestades seejuures nii õiguskindluse põhimõtet kui (kinnisvaraarendajate - minu lisandus) õiguspärast ootust, samuti avalikku huvi..."
Palun lugeda käesolev kirjatükk avaliku huvi väljenduseks. Tallinna keskkonnakaitse kontseptsiooni preambul sätestab, et linnakeskkonda puutuvate otsuste õigsuse põhikriteeriumiks on inimeste vajaduste rahuldamine. Tallinna keskkonnastrateegia märgib, et linn on eelkõige inimese elukeskkond. Linnakodaniku õiguspärane ootus on, et tema elukeskkond ei halveneks. Kinnisvaraarendaja õiguspärane(?) ootus on, et kodaniku elukeskkond kas või halveneks, peaasi et tema enda rahaline seis paraneks. Kes arvab ära, kelle poolel on siin Linnavalitsus?