Tõnis Arnover • 8. juuni 2007 kell 11:31

G8: Merkeli väike võit Bushi üle

Selle nädala olulisemaid välissündmusi oli maailma rikkaimate riikide liidrite tippkohtumine, kus Saksamaa kantsler Merkel suutis USA presidendi Bushi kliimaküsimuses ümber veenda ning Venemaa president Putin omakorda Bushi raketitõrjetülis üllatada.

Kui maailma mõjukaimate riikide juhid kolmeks päevaks Läänemere äärde Heiligendammi kogunesid, olid intensiivsetele eelläbirääkimistele vaatamata lootused suureks kliimakokkuleppeks tühised. USA oli andnud mõista, et ei toeta Euroopa Liidu algatust kärpida aastaks 2050 süsihappegaasiheitmeid 50% võrra. ELi ja G8 eesistujamaa Saksamaa kantsler Angela Merkel pani aga kogu oma mõju mängu, et see siiski saaks teoks.

EL on üks tõsisemaid kliimasoojenemise vastu tegutsejaid, sealhulgas Kyoto protokolli raames, millele USA jättis alla kirjutamata. ELi eksperdid väidavad, et kliima jätkuv soojenemine üle kahe kraadi tooks maailmale kaasa katastroofilisi tagajärgi. ELi hinnangul saaks seda vältida ainult juhul, kui kasvuhoonegaase vähendatakse 50% võrra.

Vahetult G8 kohtumise eel tuli USA president George W. Bush välja oma vastuettepanekuga. USA soovituse kohaselt peaksid 15 suurimat kasvuhoonegaase tekitavat riiki leppima 2008. a lõpuks kokku uue üleilmse kliimaleppe, mis seaks kaugemad eesmärgid pärast 2012. aastat, kui Kyotot protokolli tähtaeg täis saab. USA selge püüdlus on kaasata leppesse Hiinat ja Indiat, kelle tööstuspotentsiaal ja järelikult ka õhu saastamine järjest suureneb.

Angela Merkel nägi Heiligendammis USA veenmiseks kõvasti vaeva, tehes muu hulgas George W. Bushiga eraldi lõuna. Surve alla sattunud USA president oli lõpuks sunnitud tunnistama, et USA on valmis „tõsiselt kaaluma” kasvuhoonegaaside vähendamist poole võrra.

Ehkki kohtumise lõppdokumenti konkreetseid kohustusi sisse ei kirjutatud, nimetas Saksamaa kantsler USA mööndust suureks võiduks.

„Kui arvestada, kus me olime veel paar nädalat tagasi ja kuhu me oleme jõudnud nüüd, siis võime öelda, et oleme saavutanud suurt edu. Leppisime kokku, et kasvuhoonegaaside kasv on kõigepealt vaja peatada ja seejärel asuda neid selgelt vähendama,” ütles Angela Merkel pressikonverentsil.

Samas Bush kummutas süüdistused, nagu ei teeks USA midagi kliimasoojenemise vastu. Ta rõhutas, et viimasel aastal on kasvhoonegaaside hulk majanduse kasvule vaatamata USAs vähenenud ning et selles vallas rakendatakse palju uusi tehnoloogiaid. Ning ta lubas, et USA teeb aktiivset koostööd uue, Kyoto järgse ilmastikuleppe saavutamiseks.

Briti peaminister Tony Blair, kes võttis viimast korda osa G8 tippkohtumisest, tunnistas, et USA ühinemine Heiligendammi kliimaavaldusega näitab maailma juhtivate riikide seisukohtade olulist lähenemist selles nii tähtsas valdkonnas.

Putin üllatas Bushi raketitõrjetülis

G8 kohtumisel kerkis USA ja Venemaa presidendi vahel üles ka tüli tekitanud raketitõrjesüsteemide teema. Teatavasti soovib USA need paigutada Poolasse ja Tšehhi Vabariiki, mille vastu president Putin on teravalt sõna võtnud ja ähvardanud vastukaaluks Vene raketid Euroopale suunata.

President Bush üritas Heiligendammis pingeid maha võtta ja kinnitas taas, et kavandatav raketitõrjesüsteem ei ole suunatud Venemaa vastu ning et USA ei käsita Venemaad sõjalise ohuna. Ning ta tegi Putinile ettepaneku, et Vene kindralid ja asjatundjad võivad tulla Washingtoni kogu raketitõrjesüsteemiga tutvuma.

President Putin seevastu üllatas USA presidenti vastuettepanekuga rajada kahe riigi ühine raketitõrjebaas hoopis Aserbaidžaani, kus asus NSV Liidu radarijaam. Putin kinnitas, et tal on Aserbaidžaaniga kokkulepe, mis lubab seda kasutada Euroopa raketitõrjesüsteemi osana.

„Kui Washington selle ettepaneku vastu võtab, siis pole meil vaja paigutada uusi ründekomplekse Euroopa lähedale ega suunata oma rakette Euroopale,” väitis Venemaa president.

USA president nimetas Venemaa ettepanekut huvitavaks ja ütles, et pooled jätkavad selles küsimuses strateegilist dialoogi.

Aids ja Aafrika abistamine

Kliimasoojenemise kõrval käsitlesid maailma juhtivate riikide juhid veel võitlust aidsi vastu ning vaeste Aafrika riikide abistamist. 2005. a G8 kohtumisel olid rikkad riigid lubanud maailma vaesematele riikidele kuni 2010. aastani abi 37 miljardit dollarit. Siiani on seda abi antud 14 miljardit dollarit.

Kui kliimavastases võitluses on USA panus seni olnud tagasihoidlik, siis vaesemate riikide abistamisel näitab USA üles maailma juhtivale riigile kohast heldust. Vahetult enne G8 kohtumist esitas USA president kongressile taotluse eraldada täiendavaid vahendeid Aafrika 2,5 miljoni aidsihaige ravimiseks. Lisaks soovib USA valitsus kulutada nelja aastaga 525 miljonit dollarit vaeste riikide neljale miljonile lapsele hariduse andmiseks.

Hetkel kuum