Koolitusteenus kallineb järgmisel aastal kuni 15%

Invicta Asi tegevjuht Peeter Puskai sõnul on nõudlus koolitusteenuse järgi hetkel suur ning see püsib samal tasemel ka lähiaastail, sest ühelt poolt kasutatakse koolitamist üha enam olemasolevatel töötajate motivaatorina, teisalt nõuab koolitust uute inimeste palkamine. Nii ennustabki Puskai hea olukorra jätku koolitusturul ka lähiaastateks. Tänavu on teenus kallinenud 12%, mida on Puskai hinnangul üllatavalt vähe.

"Prognoosin, et 2008. aastal kujuneb teenuse hind 10-15% kõrgemaks kui käesoleval aastal," täiendab Puskai. "Üldise kulude kasvu foonil peavad koolitus- ja konsultatsioonifirmad arendus- ja turundustegevusse rohkem investeerima."

Oma osa lisavad hinnatõusule ka investeeringud oma ärisse - mitte ainult toodete arendamisse, vaid ka näiteks äri laiendamine uutele turgudele ja -toodetesse. Näiteks Invicta ostis eelmisel aastal oma ühe konkurenti Audentes Ariko ASi ning peab Puskai sõnul hetkel läbirääkimisi veel ühe ettevõtte omanikega. Samuti plaanib ettevõte sarnaselt koolitusfirmaga Vain & Partnerid ka Lätis ja Leedus tugevamalt kanda kinnitada.

Audentes Ariko ASi tegevjuht Tiit Valm ennustab koolitusteenuse kallinemist elukallidusega samas suurusjärgus ehk ca 6-7%, sama palju on hind kerkinud selgi aastal ning ta ei näe põhjust teenusehindu järsult tõsta. "Tõsi, nõudlus koolitusteenuse järele on täna suur, aga mitte nii suur, et hinda tõsta ja sellega klienti eemale peletada," lisab Valm.

Vain ja Partnerite koolitusjuht Urmas Purde hindab järgmisel aastal koolitusteenuse tunnihinna tõusu 5-10% vahele. "Mis koolitustel hind kallineda võib, täna veel täpselt ei tea," tunnistab Purde. Samas rõhutab ta, et tegemist ei ole kindla ja otsustatud hinnatõusuga, pigem valmisolekuga hindu korrigeerida. Purde kinnitust mööda Vain & Partnerid tänavu teenuste maksumust ei muutnud.

Lisaks hindade kasvule ennustavad koolitusfirmad ka mahtude kerkimist. Oma osa on selles nii laienemisplaanidel kui ka uutel teenustel. Näiteks Invicta korraldab rahvusvahelisi koolitustooteid nagu maailma juhtiva loova mõtlemisteoreetiku Edward de Bono koolitusi, samuti toetavaid teenuseid nagu Eesti, Läti ja Leedu palgaülevaadete pakkumine. Audentes Ariko aga plaanib koolitajate ringi laiendada, mis lisab käibele viiendiku ehk umbes miljon krooni.

Purde lisab, et harudes, mis kogesid viimastel aastatel kiiret tõusu ja klientide kasvu ka tugeva müügitegevuseta, panustavad ettevõtted juba tänavugi müügikoolitustele, sest turg on jahtunud. Eriti käib see ehitus- ja kinnisvarafirmade kohta. "Kellel ei ole enam ainult toote kätteandmise vaev, tekib järjest enam vajadus muutuval turul toimetamise koolituste järgi," lisab Purde. Samuti on järgmisel aastal olulised teemad turundus, näiteks värbamisturundus, ning meeskonnatöö.

Uute töötajate palkamine ja olemasolevate motiveerimine paneb ettevõtjad järgmistel aastatel üha rohkem koolitusse investeerima.

Saint-Gobain Sekurit Eesti ASi personali- ja sisekommunikatsioonijuht Helen Aria nimetab ettevõtte järgmise aasta koolituskavas peamise muutusena tänavusega võrreldes varasemast suurema tähelepanu pööramist tööliste ja kesktaseme juhtide koolitamisele.

"Peamiselt on see tingitud viimasel ajal tööjõuturul toimunud muutustest. Töötajate paremad võimalused töökohta vahetada on avaldanud mõju ka meie seni suhteliselt püsivale meeskonnale," selgitab Aria. "Töötajate vahetumine tähendab tööliste ja spetsialistide suuremat koolitusvajadust. Nagu ka ettevõttesiseste koolitajate ja juhendajate väljaõpetamine, et põhitöö kõrvalt täita juhendaja ja koolitaja rolli."

Lisaks uute töötajatega kaasnevale koolitusvajadusele tuleb Invicta tegevjuhi Peeter Puskai sõnul tööandjatel üha enam leida mooduseid töövõtjate täiendavaks motiveerimiseks ning koolitus on üks võimalustest.

"Ka Eestisse on jõudnud arusaam, et koolitatud ja oma töös motiveeritud töövõtja võib luua organisatsioonile suuremat lisaväärtust kui rahulolematu meeskonna liige," lisab Puskai.

Sarnaselt koolitusettevõtete ennustustega prognoosivad ka teenuste sisseostjad eelarve suurenemist 5-15%, sel aastal on koolituskulud kasvanud üle 10%.

Aprillis majandusaastat alustanud Eesti Energia ASi kulud on personaliteenistuse koolitus- ja arendusjuhi Kelli Tossi andmeil kasvanud eelmise majandusaastaga võrreldes 12%. Aasta tagasi ulatus kasv 17%ni.

"Järgmise aasta koolitusplaanid on küll veel tegemata, kuid arvestame koolituskulude 10-15% kasvuga," selgitab Värska Sanatoorium ASi juht Vello Saar.

Põhjusena toob Saar välja koolitushindade tõusu ja ettevõtte vajaduse koolitada välja füsioterapeute. Ühe töötaja keskmine aastane koolituskulu on sanatooriumis 1500-1600 krooni ja eelmise aastaga võrreldes on keskmine koolituskulu töötaja kohta tõusnud enam kui 100 krooni.

Väiksemat, 6,5% kulude kasvu ennustab Stockmann ASi personalijuht Signe Toom. Tõus tuleb tema hinnangul peamiselt planeeritavate koolituste mahu kasvust.

Ühest temaatilist eelistust - kas praktilised tööoskused või arengukoolitused - ettevõtteil ei ole. Sõltuvalt tegevusalast ja töötajaskonnast rõhutakse mõlemale. Näiteks Värska Sanatoorium kulutab kuni 80% eelarvest praktilistele koolitustele, samas panustab Eesti Energia lisaks spetsialistide koolitusele ka juhtide arendamisse. Firma eesmärk on ühtlustada juhtimise kvaliteeti ning leida ja hoida ettevõtte sisest järelkasvu.

Kiirkullerifirma TNT Eesti hakkab järgmise aasta koolitusplaani koostama juba käimasoleva aasta jaanuaris.

Jaanuaris toimuvad ettevõtte müügijuhi Enno Aermatesi sõnul kõikide töötajatega arenguvestlused, millest koorub välja ka koolitusvajadus. "Augustis-septembris on nii plaan kui ka eelarve suurusjärk koos," selgitab Aermates. Samas ei ole koolitusplaan sellega lukus, aasta jooksul võib sinna vajaduse ilmnedes koolitusi lisada.

Eelarve planeerimiseks ettevõte koolitusfirmadelt hindu üle ei küsi, summa selgub eelmise perioodi kulusid arvestades ning kallinemist sisse arvestades. Aastas on fond tavaliselt suurenenud, suurusjärk jääb alla 10% aastas. See on Aermatesi arvates mõistlik, mitte liiga optimistlik muutus. Fondist kolmandiku moodustab reserv ehk raha planeerimatuteks, kuid vajalikeks ja huvitavateks koolitusteks.

Ettevõtte umbes 60 töötajal on aastas kaks kuni neli koolitust, nii ametialaseid kui ka isiksust arendavaid. Suur osa koolitustest on kontserni seest, samuti teeb ettevõte koostööd umbes viie koolitusfirmaga Eestis.

Sügiseks soovitab nii koolituseelarve kui ka teemade kaupa järgmise aasta plaani kokku panna ka Invicta ASi tegevjuht Peeter Puskai. Vajadus selle järele tekib näiteks sellepärast, et tunnustatud koolitajad-treenerid on pikalt ette kinni pandud, Invictas on mõni treener broneeritud juba järgmise aasta veebruarini. Samuti aitab pikem ajavaru koolitust paremini ette valmistada.