Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas raha päästab ühistranspordi?

    Ühistransport ei ole atraktiivne - vananev veerem, ülekoormatud sõidukid, väljumiste väike sagedus, ühissõidukite eelistamata jätmine üldises liikluses. Olukorra on tinginud ühistranspordi ebapiisav rahastamine, transpordipoliitiliste prioriteetide vale püstitus.
    Majandusliku mittetasuvuse pärast sulevad ettevõtjad kommertsalusel töötavaid liine, mis hõredamini asustatud maapiirkondade elanike liikumisvajaduste rahuldamiseks on tihti väga olulise tähtsusega. Hõrenevale liiklusele lisaks põhjustab vähene raha veeremi vananemist, ettevõtjad ei suuda investeerida uute busside soetamisse. See viib alla teenuse kvaliteedi.
    Transpordi üldises korralduses on prioriteedid paigast ära. Raudteetranspordi korraldamisele ja riiklikule rahastamisele pannakse tunduvalt suuremat rõhku kui bussitranspordile, hoolimata sellest, et raudtee osakaal sõitjateveos on vaid 2-3% maanteetranspordi 95% kõrval.
    Läbikukkunud bussitranspordi riigihangete korraldamise süsteem pidurdab ühistranspordi arengut oluliselt.
    Ühistransporditeenuse osutamiseks vajalikud sisendressursid kallinevad kiiresti. 2008. aastal tõuseb järjekordselt kütuseaktsiis. Bussiettevõtetele tähendab see lisakulutusi vähemalt 100 mln kr aastas. Lisaks on väga tugev surve töötajate palkade tõstmiseks.
    Et säilitada sõitjatele vastuvõetav piletihind ning mitte halvendada ühistranspordi konkurentsivõimet, on vaja riiklikult toetada bussifirmasid lisakulude kompenseerimisel. Seda nii doteeritavate avaliku teenindamise liinide teenindajatele kui ka kommertsvedajatele.
    Praegu tegeletakse riiklikul tasemel pehmete küsimustega, millega saaksid edukalt hakkama ettevõtjad (nt bussitranspordi info või piletimüügi süsteemid). Samas ei suudeta lahendada probleeme riigihangete tegemisel.
    Märgatavalt suuremate investeeringute tegemisega lähema paari aasta jooksul on vaja parandada veeremi seisukorda, suuremate palkadega meelitada tööle korralikke bussijuhte ja võimaldada bussidele eelisolukord tavaliikluses. Ühe võimaliku lahendusena näeb autoettevõtete liit, et tuleb kiiremas korras luua rohkem ühissõidukite radu.
    Autoettevõtete liidu hinnangul ei olegi muud bussisektori päästmiseks vaja, kui sinna riigi raha juurde pumbata ning kõik probleemid saavad justkui iseenesest lahendatud.
    Ühistranspordi sihtotstarbeline toetus bussitranspordi korraldamiseks riigieelarvest on alates 2000. aastast kasvanud ligi kaks korda, küll aga ei ole kulud sama ajaga kasvanud kaks korda. 2000. aastal oli toetus riigieelarvest 126 mln kr, 2007. aastal on see summa 220 mln ja aastaks 2008 planeeritav summa 245 mln krooni. Siia tuleb lisada veel kohalike omavalitsuste toetused. Ainuüksi Tallinn toetab kohalikku ühistransporti ca kaks korda suuremas summas. Ei ole Eesti riigis palju valdkondi, kuhu oleks suunatud nii suur riigitoetuse kasv.
    Kui võtta võrdluseks Edelaraudtee, siis pole toetus 2000. aastast kasvanudki. Väide justkui suuremast riikliku rahastamise rõhuasetusest rongiliiklusele ei vasta tõele. Keegi ei ole kunagi rongi pakkunud alternatiivina bussiliiklusele, välja arvatud ehk Tallinna-Tartu kiirrong ja Elektriraudtee tegevuspiirkond.
    Avaliku teenindamise lepingu alusel tegutsevad vedajad ise on pakkunud riigihangetel tingimused ja võtnud kohustusi teenuse osutamiseks. Aga kui juba aasta pärast hanke võitmist nõutakse 60% toetusmäära tõstmist, siis ilmselt teevad vedajad riigile teadlikult rehepappi.
    Riigi seisukohalt võib ju ka hoopis väita, et riigihankesüsteem on väga edukas, kuna selle tulemusena on teenuse hind tellijale vähenenud.
    Kommertsliiklus, millele autoettevõtete liit nõuab riigi toetust, pole sellisel juhul enam kommertsliiklus, vaid samuti avalik teenus, mis eeldab parima pakkuja väljaselgitamist riigihangete seadusest lähtuvalt. Täna on meie seadusandja seisukohal, et maakondadevahelist bussiliiklust riigieelarvest ei toetata ja seal kehtivad teatud mööndustega tavalised turureeglid.
    Täna enam ei kõla eriti konstruktiivsena ka soovitus "kiiremas korras luua ühissõidukite radasid". Tallinna ei saa kindlasti süüdistada vastava tahte puudumises, esimesed konkreetsed sammud on ju ka juba astutud - "pargi ja reisi" printsiibi algatused, ühissõidukite radade ehitamised.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.