Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suur, suurem, kõige suurem
Suur osa neist seadmeist teevad oma igapäevast tööd avalikkuse eest varjatuna. Valdavalt pole tegu teab mis moeröögatustega, seda enam, et suures osas pärinevad suured tootmisagregaadid õndsast nõukogude ajast. Ent ettevõtteid teenivad nad veel suurepäraselt.
Siinkohal alustab Tööstus rubriiki, milles iseloomustatakse kas siis mõõtmete, otstarbe või mõne muu parameetri kohaselt eripäraseid seadmeid, masinaid, aga ka rajatisi ja muid tehnoloogilisi või insenertehnilisi objekte.
2006. aasta novembrist töötab OÜ Kiviõli Keemiatööstus Põhja-Kiviõli karjääris üle 30 miljoni krooni maksev mäekombain.
Saksamaal toodetud 1000 hj võimsusega kombain Wirtgen 2500 võimaldab kaevandada üle miljoni kuupmeetri maavara aastas. Kaevandada saab selektiivselt, iga põlevkivi või paekivi vahekiht eraldi. See võimaldab vähendada kadusid.
"Kombaini töö põhimõte sarnaneb asfaldifreesi omaga, kuid on palju võimsam," iseloomustab Põhja-Kiviõli karjääri juhataja asetäitja Dmitri Nikolajev. "Kombain sooritab kolm operatsiooni korraga. Esmalt freesib masin 20-60 cm paksuse kihi, siis purustab selle ja kolmandaks laadib tükid linti mööda autodele või puistangusse," lisab ta.
Kuumtsinkimise teenust osutava ettevõtte AS Galv-Est käsutuses on Baltimaade suurim kuumtsinkimise vann.
Vann on 14 meetrit pikk ja kolm meetrit sügav, võimaldades kerge vaevaga tsinkida ka suuremõõtmelisi ehituskonstruktsioone.
Kuumtsinkimisel saab metall üle 80 mikromeetri (2m) paksuse tsingikihi, millest aastas hävib keskmiselt vaid kaks mikronit. Selle tõttu on tsink tõhus kaitse korrosiooni vastu. Tsinkida võib ehituslikke teraskonstruktsioone, metallist riiuleid ja kappe, aluseid, konteinereid, aiaposte, väravaid, uksi jms.
Tartu kesklinnas peagi avatava omanäolise elamu- ja büroohoone betoonseinade valamiseks kasutati esmakordselt Eestis iseliikuvat raketist.
Roniraketis on uudne lahendus, kus hoone betoonseina külge kinnitub masin, millele omakorda toetuvad raketised ehk vormid, kuhu valatakse betoonsein. Raketise omapära seisneb selles, et kogu see kaadervärk on võimeline iseseisvalt mööda betoonseina ülespoole liikuma, vastavalt sellele, kuidas monoliitsest raudbetoonist müür valmib.
Tartu siiani kõrgeima eluhoone, 23korruselise Tigutorni ehitus algas märtsis 2006 ning plaanitakse lõpetada märtsis 2008.