Rein Raud: venekeelne haridus peab olema tasuline

„Aastas planeeritakse võtta vastu 110 kuni 150 õpilast, õppejõud tulevad peamiselt ülikoolist,“ täpsustab Mattisen.

„Lisafinantseerimist Katariina kolledži avamisel nõuab ainult õppekavade loomine. Meie ülikoolis on loodud selleks erifond. Õppeprogrammi koostamine läheb maksma maksimaalselt 50 000 krooni.

TLÜ õppefond ei ole veel raha Katariina kolledži õppeprogrammide koostamise jaoks eraldanud. Haridus- ja teadusministeerium eraldas 2007. aasta eelarvest 500 000 krooni kolledži avamiseks ja arenguks. See raha suunatakse auditooriumide remondiks ja kaasaegse tehnika sisseostmiseks,“ – seletab TLÜ prorektor Heli Mattisen.

Dv.ee küsimusele, kas on mõtet raisata nii palju raha venekeelsete õliõpilaste koolitamiseks, ta vastas, et abiturient, kes tahab saada tasuta haridust, võib õppida ka eesti keeles. Pärast esimest kursust võivad Katariina kolledži õpilased õppida riigikeeles. TLÜ Rektor Rein Raud arvab, et noortele ei tohi dikteerida, mida nad peavad tegema. „Noored, kes ei leia võimalust õppida edasi Eestis, sõidavad riigist ära,“ ütleb tema. Ta arvab, et abituriente peab meelitama saama haridust Eestis.