Tööstress laastab keha

Uuring, milles vaadeldi erinevatel ametikohtadel töötavaid riigiametnikke – tippjuhtidest käskjalgadeni – algas juba 1960ndatel aastatel, käesoleva uuringu võrdlusrühma on jälgitud 1985. aastast alates.

Töötajatelt paluti rääkida, mida nad oma tööst arvavad. Lisaks jälgiti, kuidas varieerub pulsisagedus, vererõhk ning veres leiduva stressihormooni kortisooli hulk. Samuti kogusid teadlased andmeid inimeste toitumise, kehalise tegevuse, suitsetamise ning joomisharjumuste kohta.

Hiljem jälgiti, kui paljudel küsitletutest oli tekkinud südamereuma, palju oli üle elatud infarkte ning kui palju oli olnud infarktisurmi.

Uuringu juht, Tarani Chandola Londoni University kolledžist ütles, et 12 aastat pärast uurimisrühma jälgimise alustamist oli ilmne: krooniline tööstress ning südamereuma olid seotud, seda eriti alla 50-aastaste meeste ja naiste puhul. Pensioniikka jõudvate puhul oli see seos väiksem.

Põhjusi oli mitmeid. Esiteks sõid inimesed, kes väitsid end tegevat stressirohket tööd, ka vähem puu- ja juurvilju ning tegelesid vähem spordiga. Samas ei ilmnenud selle uuringu puhul, et selles rühmas oleks olnud rohkem alkoholiprobleeme. Elustiil oli haiguse väljakujunemise puhul igal juhul võtmetähtsusega, järeldasid teadlased.

Kuid lisaks elustiilile on olulised veel bioloogilised mehhanismid, mis viivad stressist haiguse tekkeni. Need mehhanismid toimivad sõltumata sellest, milline on inimese elustiil.

Stress mõjutab närvisüsteemi mehhanisme, mis kontrollivad südamerütmi. Stressiametite pidajatel olid nõrgemad südamerütmi reguleerivad impulsid.

Stress häiris ka neuroendokriinsüsteemi, kus vabanevad hormoonid. Sellele viitas asjaolu, et murelikel töötajatel oli hommikuti veres kõrgem stressihormooni tase.

Kui varem on sarnased uuringud viidanud seaduspärale, et madalamatel ametikohtadel töötajatel on haigestumise risk suurem, siis selle uuringu käigu selgus, et stress mõjus kõigile ühtmoodi ning asukoht ametiredelil ei mängi olulist rolli.