Hispaania majandusime vajab uut vedurit – kinnisvarast on toss väljas

Nüüd aga, kus odava raha ajad on läbi ning kinnisvarabuum kogu Euroopas järgi annab, on ka Hispaania majandusime alustalad vankuma löönud. Kinnisvaraturu jahtumine võib Hispaania SKP kasvule pikkadeks aastateks piduri peale panna ning sisserändajaist, kelle katkematu juurdevool on majandust käigus hoidnud, on täna hispaanlaste silmis saanud peamine peavalu.

Selle mure on pühapäevastel parlamendivalimistel revanši lootev parempoolne Rahvapartei oma valimisvankri ette rakendanud koos kriitikaga sotsialistist peaministri José Luis Rodriguez Zapatero majanduspoliitika pihta. Inflatsioon on kõrge, tööpuudus kasvab Euroopa ühes kiireimas tempos ning vajalikud struktuurireformid on kinnisvara- ja laenuralli aegadel unarusse jäänud.

Kinnisvaral on Hispaania majanduses väga suur osa - 18% SKPst. Kui kinnisvarainvesteeringud järsult kahanevad, näiteks nelja aasta perspektiivis 10%le, kärbiks see aastast majanduskasvu kahe protsendipunkti võrra, rehkendab Briti ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau ja prognoosib Hispaaniale vähemalt viis aastat olematut majanduskasvu. Märgid on igatahes kurjakuulutavad – kui kinnisvarabuumi haripunktis kasvas uute ehituslubade väljastamine aastas ca 25%, siis läinud aasta sügisel oli number miinusmärgiga 20%. Elamute hinnad pole veel nii hullusti kukkunud – sel nädalal avaldatud Briti kinnisvaraekspertide liidu (RICS) ülevaates aeglustus hinnatõus Hispaania eluasemeturul mullu 3%le eelnenud aasta 9%lt, jäädes siiski plussi, kuid Münchau arvates on suurem langus vaid aja küsimus. 1995-2007 on elamispinnad Hispaanias kallinenud nominaalhindades kolm ja reaalhindades kaks korda. Täna on tõusutsükkel pöördumas ja turul juba tuntav ülepakkumine. Hispaania keskpanga sõnul võib eluasemeturg olla 30% ülehinnatud.