Laheotsa peremees: naine imestas, et nii odavalt müüsin

„No millal seda enne olnud, et müüja jääb hinnaga rahule! Abikaasa ütles, et kuidas see nii on, et me müüme umbes poole hinnaga sellest, mida me peaksime saama. Mõtle, kui palju me oleme sinna sisse pannud! Selle peale ütlesin, et me paneme muudkui järjest sisse ja mida rohkem sisse paneme, ikka saame kõigest vaid pool. Seetõttu tuleb just kiiresti ära müüa. Ka esilagu taotletud hinda pidas abikaasa liiga odavaks. Saime algsest hinnast 30% vähem,” kommenteeris Valk tootmistalu eest saadud raha.

100% Väino Villersile kuuluv OÜ Riitsinus ostis Johannes Valgule kuuluvad Laheotsa talu tervikvara ning juurviljaüksusega seotud erinevad osaühingud: Laheotsa Kaubanduse OÜ, Laheotsa Aiand OÜ, Laheotsa Töötlemine OÜ, Lahe Lill OÜ, Lahe Roos OÜ ja Lahe Põllu OÜ. Juurvilja kasvatamise üksus läks müüki tervikvarana - maad, hooned, masinad. Ka tööjõud läks kaasa.

Valgu sõnul jäi roosikasvatus tema abikaasale, kes majandab seda edasi. Valgu perre jääb ka Lahe Roosi kaubamärk. Valk ise kavatseb jätkata väärispuude ja heinaseemne kasvatusega.

„Üritan rahapuid kasvatada. Nimelt Eesti ainukest väärispuud karjala ehk maarjakaske. Tahan ühe väga suure istanduse rajada, 50 hektarit. Neid puid ma küll valminuna ei näe, aga kasvaval metsal on igal hetkel oma väärtus. Need jäävad tulevastele põlvedele, samas on ka endal võimalik selle tagatisena pangalaenu võtta. Sellel metsal kasvab väärtus iga aastaga,” ütles Valk.

Hetkel muid plaane, kuhu äride müügist saadud raha investeerida, Valgul tema enda sõnul otseselt pole. Kuna müüdud ettevõtted pere valduses, jaguneb saadud raha ka pereliikmete vahel. „See on nö Johannes Valgu sündroom, et rohkem toetusi (põllumajandustoetusi - toim.) saada,” selgitas Valk tütarettevõtete suurt arvu.

Laheotsa talu endise peremehe sõnul olid müüdavad ärid heas seisus. „Usun, et põllumajanduse üldises olukorras olid need heas seisus. Rekonstrueerisime tootmishooneid. Tegime ka maaparandust euroliidu rahadega. Maad on kompaktselt koos. Müüki läks 320 hektarit ja riigi poolt kasutusvaldusse antud maad oli 350 ha,” kirjeldas ta tehingu asjaolusid.

Üldiselt olid need kasumlikud ettevõtted, kommenteeris Valk. „Grupi käive kokku oli viimased kolm aastat umbes 45 miljonit krooni. Rooside müük tõid sellest umbes 17 miljonit krooni, ülejäänud oli juurvilja pool. Üle-eelmisel ja eelmisel aastal vähenes kasum oluliselt. Ka see tegi mind murelikuks,” rääkis ta majandusnäitajatest.

Valgu sõnul oli kasumi vähenemisel mitmeid põhjuseid. „Meil on ka arvestusmetoodika vale olnud. Oleme teinud investeeringuid, mis oleksid pidanud minema põhivara maksumuse suurendamisse. Väiksemad ostud, mis oleksid pidanud eurotoetuste alla minema, on läinud enda kuludesse. Oleme palju investeerinud. Vast läheb uuel omanikul paremini. Uus omanik näiteks imestas, miks me inimestele nii palju palka maksame. Meil oli seitse inimest, keda uus omanik sai koondada. Meie töötajad kosusid ka väliselt päris kiiresti, viimase väljapigistamist ei olnud,” rääkis Valk.

Ka müügikäive vähenes Laheotsa talul viimastel aastatel. Seda põhjustas maaparandussüsteemide rekonstrueerimisest tulenenud külvipinna vähenemine. Järgmisel aastal on uuel omanikul võimalus toodangut laieneda, lisas Valk.

OÜ Riitsinus on Eesti suurim kartulikasvataja ning üks suurimaid köögiviljakasvatajaid ning töötlejaid. Seni turustas Riitsinus oma toodangut Villeri Köögiviljade kaubamärgi all. Nüüdsest lisandub sellele hästituntud Laheotsa kaubamärk.