Puhtust saab luua vaid puhta töövahendiga

Koristusteenuse suurim kulu on tööjõukulu. Edukamad on ettevõtted, kes suudavad tööjõudu otstarbekalt kasutada. Veeämbri tassimiseks ja vee vahetamiseks ei tasu moodsas koristamises tööjõudu palgata.

Puhastusteenindaja läheb tööalale eelnevalt niisutatud lappide või moppidega. Kaasasolevad lapid-mopid võivad olla pisut niisked, niisked või ka märjad, oleneb sellest, milline on mustus ja milline on pind. Sellest sõltub, millist meetodit vajatakse.

Ühe lapi või mopi määrdumisel võtab puhastusteenindaja uue ja puhta ning tööpäeva lõpus peseb ta lapid-mopid puhtaks. Selline koristamine ei eelda ilmtingimata kõige kallimaid moppe, piisab ka suhteliselt odavatest lappidest.

Vaid puhta töövahendiga saab puhtust luua. Vaadake, milline on ämbris vesi, vähemalt sama musta vee kiht jääb ju põrandale! Seetõttu ongi vahel põrandad hallikad.

Paljud pinnad ei kannata märgust. Suurema osa igapäevasest mustusest saab tõhusalt eemaldatud ka väheniiskete ja niiskete lappidega, kuid veeämbris solgutatud ja väänatud mopp jääb märjaks.

Kuidas loobuda veeämbri tassimisest? Nii töö korraldajal, töötajal kui ka kliendil tuleb muuta mõttelaadi - märg põrand ja veega lodistamine ei tähenda veel puhtust.

Tööaega tuleb mõõta. Nii saab üksikutes töödes muutusi tehes näha, kui palju see tervikut mõjutab ehk mitu ruutmeetrit tunnis on puhastusteenindaja tööjõudlus.

Tööiseloom muutub - veeämbri tassimise asemele tuleb näiteks mopiga pühkimine. See on ju ka töötajale kergem.

Tavaliselt tekib selliste muutuste puhul inimesel tunne, et talle tehti liiga. Seega tuleb talle asja selgitada.

Sageli räägitakse koristusteenuse puhul ruutmeetrist ja ruutmeetri hinnast. Igal objektil on oma koristusaeg. See sõltub pinna mustusest. Näiteks esimese korruse koristamine võtab tavaliselt rohkem aega. Oluline osa on ka koristusvahendil, mööbli paigutusel ja liigil.

Seega võib rääkida koristatavate ruutmeetrite arvust tunnis ja tulemus erinevate objektide puhul on erinev. Nii saab planeerida muutusi koristuses ning näha otsest mõju koristusajale.

Autor: Helge Alt