Turunduslektor Karin Kiviste kirjutab
aripaev.ee-le saadetud kommentaaris, et majandusraskustele tuleb vastu minna
parema turundusega ning õppust võtta Ameerikast.
Tänane majandusolukord ei jäta ruumi kõhklustele, et vana moodi ei saa enam jätkata. Paljude firmade esimene mõte on kärpida turunduskulusid. Kuid tehes seda emotsionaalselt, ilma ratsionaalse analüüsita, võib juhtuda, et sõrme kriimustuse asemel vigastatakse elutähtsat arterit ning seejärel jookstakse lihtsalt verest tühjaks. Pahatihti ei selgitata ka muudatuste tagamaid adekvaatselt nii töötajatele, klientidele kui ka partneritele, mis muudab keerulise olukorra veelgi keerulisemaks.
Turunduskogemused Ameerikast koostatud raporti kohaselt oli 2008. aasta SKT kasv ainult 0,2% ja 2009. aastal oodatakse selleks 0,7 %.
Enne turunduse põhjalikku auditeerimist aastaks 2009 ja võimalikku turunduseelarve paastukuuri, tasuks pilk peale heita, millele teevad panuseid maailma suurimad turundajad, ameeriklased.Sarnaselt Eestiga ei prognoosita ka USA-s roosilist tulevikku ning eelmise aasta lõpus liidu National Association for Business Economics
Artikkel jätkub pärast reklaami
Karin KivisteKuid USA suurimaid brände esindavate firmade hulgas aastakonverentsil "Masters of Marketing" teostatud uuring näitas seda, et 33% vastanutest plaanib vähendada turunduse eelarvet, kuid sama suure hulga ehk 33% jaoks jäävad kulutused samaks. Üllatuseks oli see, et 27% ettevõtetest plaanivad suurendada ning kõigest 8% jaoks kaob mõiste turunduse eelarve üldse ära.
Turundus USA-s muutub konservatiivsemaks, mis tähendab LIFO (last in, first out) meetodi kasutamist – kõik uuenduslikud ja katsetuslikud meediad ja meetodid elimineeritakse esimesena, sest 2009. aastat ei peeta heaks testimise aastaks, vaid katsutakse toetud vanal ja n.ö äraproovitul, et toetuda vanele ja juba läbiproovitule. Tasub aga meeles pidada, et uute turunduskanalite kasutamise ja avastamise osas on ameeriklased meist mägede kaugusel ning see, mis on neile traditsiooniline, võib meie jaoks olla alles uus ja tundmatu.
Õpetlik võiks Eesti turundajate jaoks olla ülevaade USA-s 2008. aastal kasutatud turundusvaldkondadest, mis vastavalt liidu Association of National Advertisers uuringule näitab seda, et kõige enam panustatakse sotsiaalsesse turundusse 28%, seejärel viirusturundusse ja PR-i 19%, seejärel TV reklaami 17%, internetiturundusse 16%, printmeediasse 7%, muusse otseturundusse 7% ning raadio osakaal on 5%.
Kahjuks peaks enamus Eesti turundajaid ennast kõigepealt harima mõistete osas sotsiaalne turundus ja viirusturundus, mida Ameerikas nii laialdaselt kasutatakse.
Sotsiaalse turunduse ehk turundamine läbi sotsiaalsete võrgustike on lihtsustatult oma sõpradele ja tuttavatele müümine. Kuid tavaliselt on skeemid keerukamad ning nendesse on põimitud ja teisi turundusmeetmeid. Oma olemuselt on tegemist üsna lollikindla ROI-ga turundustegevustega, sest tavaliselt on otsesed kulud seotud juba müügiga. Loomulikult tuleb aga panustada õigete inimeste leidmisele, koolitamisele ja motiveerimisele. Kuid tööpuuduse kasvades peaks ka seda ressurssi vabamalt käes olema.
Viral ehk viirusturundus on informatsiooni levitamisemoodus, kus info levitajateks on lugejad-nägijad, sellest ka nimetus – info levib viiruslikult temaga kokkupuutunute kaudu. Igapäeva elu näide on tasuta meilikontod, mille kaudu meili saates oleme sellesse turunduse eesmärgil lisatud info levitajateks.
Jätkuvat edu ennustatakse USA-s digitaalsele meediale ning kasvu alla 10%. Arvatakse, et kasv tuleb traditsiooniliste kanalite (TV reklaam, printmeedia) arvelt eelkõige. Seda näidet illustreerib Kelloggsi uue toote Special K kampaania, mis on 100% ületoodud uude meediasse, kuna selle tasuvus oli oluliselt parem
Uuete trendide jälgimine, uued võimlused
Hetkel kuum
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ei saa eirata asjaolu, et viimaste aastate jooksul on tarbija käitumine muutunud ja digitaalne meedia on omandanud tähtsa koha inimeste igapäeva elus. Järjest enam veedetakse aega internetis lugedes uudiseid, lahutades meelt, saades infot toodete ja teenuste kohta ning ka ostes. Kuid tasub meeles pidada – inimesed on hakanud järjest enam hindama oma privaatsust ja suhtuvad järjest kriitilisemalt neid tüütavatesse turundussõnumitesse, mille saamiseks pole nad oma nõusolekut andnud. Siit soovitus – e-maili turundus on tõhus ainult juhul, kui teie e-maili oodatakse. Nõusoleku saamine on investeering, kuid keerulistel aegadel tuleks muuta oma suhtumist turundamisse ja liikuda kvantiteedi põhisest turundusest kvaliteedi põhisele turundusele. Teha vähem, aga kvaliteetsemalt.
Tundub, et ka meil Eestis muutub turunduse võtmeküsimuseks tasuvus. Enamikel firmadel, kel sellest vaid ähmane ettekujutus, jäävad esialgu jänni selle määratlemisega. Kuid kõik on õpitav ja ega siin polegi üheseid reegleid – igal ühel endal tuleb sobilikud enda jaoks leida protsessi käigus. Peaasi, et sellega algust tehtaks enne, kui pole liiga hilja.
2009. aastal tasuks enda jaoks avastada kulu-efektiivne otseturundus, mille maksumuseks võib olla 0 krooni kasutades oma tööjõudu. See võib osutuda paljudele ettevõtetele päästerõngaks kui ei kaotata tegevuste järjepidevust. Mõned näited, missuguste käega katsutavate tulemusteni võib jõuda kasutades otseturundust: potentsiaalsete klientide andmebaas ja müügi arendus, uute segementide või turgude tasuvuse ja potentsiaali analüüsi, lisamüügi võimaluste kaardistamine olemasolevate klientide hulgas jne. Seda loetelu võiks jätkata, kuid peamine on endale teadvustada turundust kui töötav vahend uute võimaluste leidmisel või kohanemisvõime tugevdamine tagamaks jätkusuutlik tegutsemine.
2009. aasta turunduse märgussõnadeks võiks olla ka "vähesemaga rohkem tegemine", mis tähendaks pigem vähem üritusi, aga läbimõeldumaid ja kliendi jaoks tähendusega tegevusi. Näiteks võiks üritada korraldada promotsioone, mille ettevalmistustesse kaasataks ka kliendid.
Praeguse olukorra võimalus seisneb selles, et see sunnib rohkem enda sisse vaatama ja oma tõelistele tugevustele toetuma. Pääsu pole Eesti turundajatel ka tegevuste tasuvuse arvutamisest ning lisaks peaks tundma õppima uusi efektiivsemaid turundusvõimalusi. Ettevõtete jaoks seisnevad uued võimalused samuti sisemiste ressursside arendamises, näiteks teenuse kvaliteedi parandamine ei pruugi nõuda suuri lisainvesteeringuid, kuid loob turvalise konkurentsieelise. Lisaks on võimalik siseneda uutesse segmentidesse või turgudele.